Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Presidendi kantselei

„Meie vastus Venemaa agressiivsele hävitustööle Ukrainas on loomine – aitame ehitada üles uuenduslikku, kestlikku ja digitaalset Ukrainat. Me ei oota, kuni sõda läbi saab. Me oleme juba alustanud. Eesti on valmis jagama oma kogemusi ja aitama igati Ukraina ülesehitusele kaasa,” sõnas president Alar Karis Londonis toimuval Ukraina ülesehitamisele ning sellesse erasektori ja investeeringute kaasamisele keskenduval konverentsil.

President Karise sõnul sai Eesti riigi ja ettevõtjate koostöös hiljuti valmis esimene ülesehitusprojekt – Ovrutši linnas Žõtomõri oblastis avati lasteaed. „See näitab, et ülesehitus pole mitte ainult vajalik, vaid see on juba võimalik,” lausus ta. Eesti riigipea kutsus rahvusvahelist kogukonda üles alustama ülesehitust läbimõeldud jõupingutustega ja mitte taastama vana, vaid ehitama tulevikukindlat Ukrainat. „Sellega toetame ka Ukrainat tema Euroopa Liidu ja NATO teel. Selle tee edukus on meie ühise eesmärgi – rahumeelse Euroopa ja meie investeeringute kestlikkuse kaitsmise – saavutamiseks vajalik,” lisas riigipea.

„Ees seisva ülesande ulatus on peaaegu kujuteldamatu, seetõttu vajame ühist lähenemisviisi, et ressursse kõige paremini hallata. Kaasates selleks kõik partnerid – suuri ja väikeseid, riike ja ettevõtjaid – ning samuti konkreetse piirkonna enda pikaajalisi kogemusi kasutades,” kõneles president Karis. Ta märkis ka, et Eesti on valmis korraldama Ukraina ülesehituskonverentsi Tallinnas.

„Eesti ettevõtted jätkavad tegevust Ukrainas, mõned neist ei peatanud ka sõja puhkemise järel tootmist ning jätsid kogu personali tööle,” ütles president Karis. Ta tõi näideteks BLRT Grupi, kes praegu laiendab tegevust Ukrainas ning Nortali, kes ostis vaid paar kuud pärast sõja algust Ukraina IT-ettevõtte Skelia ning annab täna Kiievis ja Lvivis asuvates kontorites tööd 350 ukrainlasele. „Ka kaitsetööstuse ettevõtted Threod Systems ja Milrmen Robotics on teinud edukat koostööd, tarnides kõrgetasemelisi droone ja mehitamata maismaasõidukeid haavatute ja varustuse transpordiks. Samuti on Eesti ehitusettevõtetel kõrge motivatsioon koostööks Ukraina ülesehitamise järgmistes etappides,” lisas ta.

Soovi teha koostööd ja investeerida kinnitas ka president Karise ja Eesti äridelegatsiooni hiljutine visiit Ukrainasse. „Ukrainal on potentsiaali saada üheks edukamaks majanduseks Euroopas. Nägin seda kohtumistel Ukraina üliõpilaste, teadlaste, riikliku korruptsioonitõrje büroo töötajatega. Neis on tohutult entusiasmi ja tahet teha kauaoodatud muutus,” lausus riigipea.

Ukraina abistamisest kõneldes nentis president Karis, et Eesti on vastanud kiiresti ukrainlaste kriitilistele vajadustele nii finantstoetuse, aga ka seadmete, sealhulgas generaatorite, busside ja demineerimiseks vajaliku saatmisega. „Hiljuti saatis Eesti Ukrainale kummipaate, veepumpe ja muid vajalikke seadmeid pärast Kahhovka veehoidla tammi plahvatust, mis on Venemaa sissetungist põhjustatud järjekordne katastroofiline ökotsiid,” lisas ta.

Eesti on teinud Ukrainaga aastaid koostööd, et toetada sealseid avaliku sektori reforme. Kahekordistasime oma panust 2014. aastal, kui algas Venemaa agressioon, ja uuesti veel enne Venemaa agressioonisõja algust 2022. aastal. Erasektoril on Eesti koostöös oluline tähtsus, seda kinnitab näiteks X-tee eeskujul rajatud Ukraina digivalitsuse selgroog Trembita, mis aitas riigil jätkata avalike teenuste pakkumist isegi sõja ajal. Või ka hiljutine näide – lasteaia rajamine, mis sai teoks Eesti puitmajaklastri ja selle liikme Harmeti koostöös ehitusettevõtte Nordecon Ukraina tütarfirma Euroconiga.

Londonis toimuvast ülesehituskonverentsist olid korraldajate poolt kutsutud osa võtma Ukrainas aktiivselt tegutsevad Eesti ettevõtted Nortal, BLRT Grupp ning Eesti Puitmajaliidu ning kaitse- ja kosmosetööstuse klastri esindajad, kes kuulusid ka riigipea delegatsiooni juuni alguses toimunud visiidil Ukrainasse. Ülesehituskonverents tõi kokku riikide juhid, rahvusvahelised organisatsioonid ning majandus- ja finantsorganisatsioonid, samuti suurettevõtted, kokku enam kui tuhat osalejat.

Viimased uudised