President Karis Soome riigipea auks korraldatud riigiõhtusöögil: oleme osa vabaduse vereringest, mis ühendab meid lisaks hõimutundele
Avaldatud: 28 mai, 2024
Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei President Alar Karis esines sõnavõtuga riigiõhtusöögil Soome presidendi Alexander Stubbi ja proua Suzanne Innes-Stubbi auks 27. mail 2024 Tallinna kruiisisadamas.
President Stubb, proua Innes-Stubb.
Rakkaat ystävät Alex ja Suzanne.
Kallid Eesti ja Soome sõbrad.
On tähelepanuväärne ja sümboolne, et Soome presidendi esimene visiit Eestisse on riigivisiit. Selles on nii meie kahe maa ja meie inimeste lähedust ning veelgi enam – põimitust kui ka geopoliitilist olevikku.
Oleme teineteisele nii lähedal, et Tallinna Teletorni ulatuvad ilusa ilmaga Helsingi tuled. Kahe pealinna vahel õhutaksona lendav Finnairi lennuk ei jõua õhku tõusta, kui peab juba maanduma hakkama.
Aga Eesti ja Soome lähedus ei ole ainult geograafiline, kilomeetrites mõõdetav. Eino Leino sõnastas maikuus 1917 kirjutatud luuletuses „Vapaa Viro” seda lähedust kahe lühikese reaga:
„Vabad riigid seovad kahte
rahvast teispool Soome lahte.”
Vabaduse hindamine on ühendanud meie inimesi läbi 20. sajandi keerdkäikude ja seob meid veel tihedamalt nüüdki. Rasketel aegadel oleme mõistnud selle tõelist hinda. Soome vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas, Eesti vabatahtlikud Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas – vabad kodanikud tulid teineteisele appi Soome vabaduse ja Eesti au nimel. Ka siis, kui riigid seda veel või enam ei saanud teha.
Nüüd oleme osa vabaduse vereringest, mis ühendab ja hoiab meid lisaks hõimutundele. Eesti ja Soome geopoliitiline asend annab meie koostööle erilise ja palju laiema tähenduse kogu Euroopa jaoks.
Selles on põimunud meie kummagi rahvuslik julgeolek ja piirkondlik turvalisus, mis toetub ühistele huvidele. Meie – Eesti ja Soome – ühine huvi on stabiilsus Põhjalas ja Euroopas.
Siin, Tallinna kruiisiterminalis, Soome lahe kaldal on täna meie keskel ka Soomes hästi tuntud Eesti välis- ja julgeolekupoliitika nõtke sõnastaja Kristi Raik.
Ma tsiteerin teda: „Väikeriigid sõltuvad oma rahvusvahelisest keskkonnast rohkem kui suured. Nad peavad väga oskuslikult maailmapoliitikas navigeerima, et ellu jääda ja areneda.”
Eesti ja Soome on õppinud tormisel ilmamerel navigeerimist. Me teame hästi, et väikesetel riikidel tuleb sellega toime tulla just hea ulgumere tundmise ja laiema rahvusvahelise koostööga.
Me mõlemad teame, mida tähendab elada karu kaenlas, nagu ütlevad soomlased. See karu on olnud alati meie lähedal ja meid mõjutanud. Me oleme püüdnud teda mõista, ka temaga arvestada, lootes reeglitel püsiva ja rahvusvahelisele õigusele toetuva julgeolekukorra kestmisele. Ja ikka petta saanud.
Me oleme sellest õppinud, et geopoliitiliselt eikellegimaalt päästab meid Euroopa Liit ja NATO, liitlaste otsimine ja ühine panustamine ühise julgeoleku loomisse. Eestlasena on mul eriti hea meel ja tõesti turvaline näha siniristilippu lehvimas uhkelt NATO peakorteri ees.
Me mõlemad soovime maailma, kus kehtiksid ÜRO-s kokkulepitud reeglid ja kus rahvusvaheline õigus oleks tugevam sõjasoovist. Sellise maailmani jõudmine kulgeb praegu läbi Ukraina kaevikute ja purustatud linnade või külade, kus ukrainlased kaitsevad enda riiki ja vabadust Venemaa koloniaalsõja vastu.
Ukraina aitamine ja sellele aitamisele mitte piiride seadmine on demokraatlike riikide ainuvõimalik tegutsemine.
Venemaa agressioon Ukrainas kinnitab meile, agressori piiririikidele, seda, mida me oleme aastakümned teadnud: vabadus ei püsi tahte ja võimaluseta vabadust kaitsta. Ukraina vabadus on osa Euroopa vabadusest. Nii teeme praegu kõik endast oleneva, et aidata Ukraina rahval kaitsta oma maad, oma rahvast, oma iseolemist ja oma vabadust.
Head sõbrad.
Kui räägime Eesti-Soome laialdastest majandussuhetest, siis ei saa kuidagi mööda vaadata üle seitsmesaja aasta kestnud sõbrakaubandusest. Selle juured ulatuvad Soome väikesaarte ja Eesti rannakülade kala- ja hülgepüügi ning hiljem ka vilja, liha ja kartuliga kaubitsemiseni.
Nüüd on meil muidugi ridamisi näiteid kahte naabrit ühendavast kaasaegsest majandusest. Aga veel enam, 2019. aastal said Eestist ja Soomest esimesed riigid, kus rakendati piiriülest digiretsepti mõlemas suunas.
Sestsaadik olete piiriüleste teenuste arendamisel just teie alati olnud meie esmane ja parim partner. Samuti olete hea kaasvõitleja, kui on vaja mujal selgitada ja juurutada mõtteviisi, et piiriülesed avaliku sektori digiteenused ning selleks vajalik infrastruktuur peaksid olema ühendatud Euroopa edulugu.
Euroopa majanduse kasvuvõime sõltub palju sellest, kuidas meie ettevõtjad suudavad teadlaste avastused kogu majanduse kasuks pöörata, kuidas jõuavad uued tehnoloogiad tootmisesse. Soome on olnud üks neid, kes just selliseid innovatiivseid algatusi Läänemere piirkonnas veab ning teab, et garaažis sündinud leiutis võib maailma muuta.
Olles ise teadust teinud, on mul eriti hea meel Eesti-Soome teadlaste ühistegevusest. Võtame või näiteks FinEst Targa Linna Tippkeskuse, mis on Tallinna Tehnikaülikooli ja Aalto Ülikooli koostöös rajatud rahvusvaheline teadus- ja arenduskeskus.
Seal luuakse uudseid ja nutikaid targa linna lahendusi mitte ainult Tallinna ja Helsingi, vaid nüüd juba paljudele Euroopa linnadele. See on ilmekas näide koostööst, mis on sündinud jagatud väärtustest: innovatsioon ja hea elukeskkond.
Head sõbrad.
Täna elab Soomes ligikaudu 55 tuhat eestlast ja Soomes käib tööl umbes 20 000 eestimaalast. Eestis elab umbes 7 000 Soome kodanikku. Ja veel rohkem meie kaasmaalasi käib üksteisel külas või näiteks loominguampsudel.
Kui vaatan oma kaasmaalaste seas ringi, meenuvad näiteks molekulaarbioloog Mart Saarma, filmimees Veiko Õunpuu, ERM-i muinasjutunäituse kuraator Katrin Sipelgas, ehtekunstnik Kärt Summatavet, lavastaja Ene-Liis Semper, filmikunstnik Jaagup Roomet, paljud ja paljud-paljud teised.
Ma arvan, et kaldume kaunisõnalisse mõttestampi, kui hakkame Eesti-Soome läbikäimist seletame meie erisuhtega. Tegelikult on see kahe lähedase ja sarnaste hoiakutega naabri igapäevane suhtlus. Suhtlus, mille üheks tähelepanuväärseks leheküljeks on Teie riigivisiit.
Head Alex ja Suzanne, tõstan klaasi teie terviseks ning Soome ja Eesti sõpruse auks.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
