Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei

President Alar Karise pidas kõne riigiõhtusöögil, mis toimus Viimsi Artiumis Nende Majesteetide Rootsi kuningas Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia auks.

Teie Majesteedid,

Lugupeetud ministrid, suursaadikud,

Kallid sõbrad,

Teie riigivisiit, lähedase sõbra oodatud külaskäik, millele Eesti elab kaasa rõõmsalt ja avatud südamega, on taas oluline teetähis Eesti-Rootsi suhete pikal ajateljel. On tähelepanuväärne, et sel juubeliaastal, mil möödub Teie troonile asumisest pool sajandit, tulete riigivisiidile just Eestisse.

Teie esimene riigivisiit Eestisse, kolm aastakümmet tagasi, mida siiski paljud veel kirkalt mäletavad, kandis erilist tähendust, sest vaid mõned kuud pärast iseseisvuse taastamist näitas teie tulek, et Eesti on tõesti uuesti vaba riik.

Kolme aastakümnega on Eestis üles kasvanud uus põlvkond. Põlvkond, kellele vabadus ja sellest tulenevad võimalused on normaalne elu, sest teistsugust maailma nad õnneks ei tunne.

Rääkides noortest, jõuame loomulikult hariduseni, mis seob meid lisaks ajaloole, geograafiale ja majandusele. Eestit ja Rootsit ühendava hariduse ühe sambana kõrgub muidugi kuningas Gustav II Adolfi korraldusel 1632. aastal asutatud Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana. Kuid mis võib olla veelgi olulisem, Rootsi Kuningriigi eestkostel loodi Eestis esimesed talurahvakoolid, algatus, mille üheks tulemuseks on see, et 19. sajandi lõpuks oskasid pea kõik eestlased kirjasõna. Johannes Rudbeckiuse mõtteseeme langes heale pinnasele.

Meie praeguse aja hariduskoostöö siht on Eesti ja Rootsi vahel innovatsiooni, teaduse ja majanduse edendamine. Ka minu hiljutine visiit Rootsi koos Eesti ettevõtjate ja ülikoolide rektoritega lähtus soovist tihendada naabrite teadus- ja majanduskoostööd.

Kahe ülikooli endise rektorina olen veendunud, et rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine on võti, mis avab ukse tippteadmisteni ja tipptehnoloogiateni, milleni üksi keegi ei ulatu. Paljud nüüdisaja teaduse uurimismeetodid on kättesaadavad vaid siis, kui riigid neisse ühiselt panustavad, jagavad oma võimalusi ja teadmisi. Vaid nii saame tõsta – igaüks enda ja ühiselt Põhjala-Balti piirkonna – teaduse ja majanduse konkurentsivõimet.

Meil on tugev eeldus olla uute ideede ja digitaalse innovatsiooni eestvedajad, edendades näiteks inimestele vajalikke piiriüleseid e-lahendusi ja olles kübervastupidavuses kõige turvalisem piirkond.

Suur osa Eesti nüüdsest majandusest ja rahandusest toetub Rootsi kogemusele, sest Eesti iseseisvuse taastamise järel alanud majanduskoostöö kujundas meie ettevõtluse nägu. See on vastutustundliku ja kestliku ettevõtluse nägu. Ja ärme unusta sedagi, et tänavu juulis möödub 100 aastat Eesti-Rootsi ajutise kaubalepingu sõlmimisest.

Loodan, et meie majandussuhetele annab uut hoogu ka Teid visiidil saatva esindusliku äridelegatsiooni koostöö Eesti partneritega. Rootsi on nii Eesti suurimate välisinvestorite kui ka eksporditurgude seas. Kui Rootsil läheb hästi, läheb ka Eestil hästi.

Teie Majesteedid, daamid ja härrad,

Jaanuaris 1991 ütles Rootsi välisminister Balti riikidele vabadust nõudnud kõnekoosolekul Stockholmi Norrmalmstorgil, et „Balti asi on ka Rootsi asi”. Nüüd saame meie öelda, et Rootsi asi on ka Balti asi. Ma räägin Eestist ja Rootsist kui loodetavasti peatsetest liitlastest NATO-s. Eesti teeb omalt poolt kõik selleks, et Rootsist saaks Alliansi liige. Teie väärite seda ja meie – Euroopa – julgeolek vajab seda.

Kui veel tosin aastat tagasi saime Eesti presidendi riigivisiidil Rootsis, kus mul oli au osaleda, kinnitada, et Läänemere ida- ja läänekaldalt vaadatuna elame ajaloo kõige turvalisemal ja rahumeelsemal ajal, siis nüüd on see kõik muutunud. Venemaa imperialism ja koloniaalambitsioonid, jõhker agressioon demokraatliku, rahumeelse ja suveräänse Ukraina vastu on kõige tõsisem oht ülemaailmsele rahule ja julgeolekule alates Teise maailmasõja lõpust. Selles olukorras on loogiline, et Rootsi otsustas liituda NATO-ga.

Head sõbrad,

Paljud meie 1990. aastate alguse ohvitserid ja sõdurid mäletavad neutraalsest Rootsist abina saadud suuski, sõjaväe jalgrattaid ja hallist kalevist sooje vormiriideid. Relvastus tuli hiljem. On lootus, et peatselt hakkavad Eesti ja Rootsi kaitseväed koostama meie ühiseid kaitseplaane. Läänemeri on muutumas NATO sisemereks.

Parim viis tagada meie riikide ja rahvaste julgeolek on igakülgne koostöö. Tuginedes ühisele ajaloolõimele ja tänastele tihedatele suhetele saavad Rootsi ja Eesti olla sellise koostöö eeskujuks. Partneritena Euroopa Liidus ja loodetavasti juba varsti ka liitlastena NATO-s. Et kaitsta, toetada ja tugevdada rahvusvahelisele õigusele toetuvat maailma, demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja vabadusi.

Sama järjekindlalt nagu Rootsi vedas peaminister Carl Bildti juhtimisel Vene vägede lahkumist Eestist, peame meie praegu toetama vabaduse eest võitlevat Ukrainat. Ainult nii saab seada piiri Venemaa imperialistlikule sõjale ja jõhkrale rahvusvahelise õiguse rikkumisele ning sõjasüüdlased vastutusele võtta.

Me ei tohi lõpetada hoolimist ega leppida kurjusega, mis muudaks meid ükskõikseks. Nii nagu ei jäänud ükskõikseks teie rahvas, võttes vastu eestlastest sõjapõgenikke Teise maailmasõja päevil.

Teie Majesteedid,

Suhteid ja lähedust hoiavad eelkõige meie inimesed.

Meenutan, et pea saja aasta eest asutasid Stockholmis 29 väljapaistvat Rootsi riigi- ja seltskonnategelast Rootsi-Eesti ühingu, mille esimeseks auliikmeks nõustus hakkama Rootsi kroonprints Gustaf Adolf.

Sellistele inimeste vahelistele suhetele, igapäevasele huvile ja läbikäimisele toetub Eesti ja Rootsi koostöö ka täna.

Lubage tõsta toost Teie Majesteedi ja kuninganna Silvia terviseks ning hüüda Eesti kombe kohaselt kolmekordne „Elagu!” Eesti ja Rootsi ainulaadsete sidemete jätkumisele.

Elagu! Elagu! Elagu!

Siin galerii Rootsi kuningapaari visiidist:

Viimased uudised