President Karis Riigikaitse Nõukogu kohtumise järel: oluline on hoida Eesti sisemist tugevust
Avaldatud: 22 mai, 2024
Foto: Presidendi kantselei President Alar Karise kutsel kogunes Kadriorus Riigikaitse Nõukogu, et koondada vaateid siseriiklikust julgeolekuolukorrast. „Teatavasti on nüüd küber- ja migratsioonirelvale lisandunud ka sabotaažirünnakud häirimaks meie ühiskonna toimimist. Need rünnakud ei ole suunatud mitte ainult Eesti, vaid peaaegu kõigi meie liitlaste vastu,” ütles riigipea.
„Venemaa püüab meie ühiskondi destabiliseerida, tekitada segadust, sisepingeid ja konflikte. Ei ole välistatud, et Vene eriteenistuste korraldatud rünnakud muutuvad tulevikus veelgi ohtlikumaks,” sõnas president Karis.
„Eesti julgeolekuasutused kinnitasid täna veelkord, et me oleme selleks valmis, see on nende esmane prioriteet. Nad on teinud ja teevad ka tulevikus tööd, et meie vastu suunatud rünnakuplaanid varakult avastada ja nurjata,” lausus Vabariigi President. „Meie ühiskond on sitke ja vastupanuvõimeline ning on oluline hoida seda sisemist tugevust ja märgata agressori kavatsusi, kus iganes need ei ilmneks,” lisas ta.
„Nii julgeolekuolukord kui ka majandusolukord on pingeline. Panin valitsusele südamele, et kui arutatakse eelarvekärpeid, siis tuleks seda teha nii, et meie vajadused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks võimalikult vähe kannataks. Riigieelarve peab olema läbipaistev ja avalikkusele arusaadav,” kõneles president Karis.
Riigikaitse Nõukogu arutas veel õigeusu kirikuga seonduvat. „Eesti riik austab oma inimeste usuvabadust. Aga ka usuvabadust on vaja kaitsta. Me peame tagama, et meie kirikuid ja usklikke ei oleks võimalik ära kasutada sõjapropaganda ja mõjutustegevuse tööriistana,” ütles riigipea.
Samuti räägiti järgmisel kuul Šveitsis toimuvast Ukraina rahutippkohtumisega seonduvast. „Eesti seisukoht on selge – Ukrainale ei tohi keegi peale suruda ebaõiglast rahu. Nagu ma olen varemgi öelnud: ainus tee kestva rahuni Ukrainas ja Euroopas on Vene agressiooni tagasilöömine,“ sõnas Vabariigi President.
„Nii on meie ülesanne praegu oma liitlasi veenda ja julgustada, et võetaks maha kõik piirangud Ukraina aitamisel. Olgu selleks relvastus või sihtmärgid. Ning me kutsume oma liitlasi üles julgetele ideedele, sest kõik Ukraina aitamise võimalused ei ole veel ammendunud. Ideede arutamine liitlaste vahel on oluline ja neid ei tohiks me karta,” rääkis president Karis.
„Need kõik on keerulised teemad, aga teatavasti maailm ongi järjest keerulisem ja sellega tuleb kohaneda. Meil peab olema südikust ja järjekindlust astuda vastu kurjusele, nii sisemisele kui välisele,” sõnas riigipea.
Riigikaitse Nõukogu on nõuandev organ presidendi juures. Selle koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
