Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei

President Alar Karis kohtus Kadriorus riigikontrolöri Janar Holmi ning kliimaministri Kristen Michali, kantsleri Keit Kasemetsa ja rahandusministri Mart Võrklaevaga, põhjuseks Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollide ühine ülevaade Rail Balticu raudteeprojekti kulgemisest. Täna hommikul sai see Balti riikide ühisaruanne avalikuks.

Kohtumise järel tegi riigipea avalduse ajakirjanikele.

„Rail Balticu raudteeprojekti Balti riikide ühisauditeerimise ettepaneku tegin ma ise 10 aastat tagasi, juulis 2014, Eesti riigikontrolörina.

Esiteks rõhutan, et Eesti-sugusel riigil Euroopa äärel on kõiki ühendusi vaja. Peame väärtustama iga kaablit, toru, köit või isegi niiti, mis meid teiste Euroopa Liidu riikidega füüsiliselt tihedamalt seob. Paraku teame, et Via Baltica maantee on vähemalt Eestis nii nagu see on.

Raudtee Rail Baltic on ühendustee inimestele ja kaupadele, kuid lisaks on ajas ainult kasvanud selle julgeolekupoliitiline mõõde.

Ent jätkuvalt on küsimus selles, kuidas muuta visioon Rail Balticu raudteest päris liipriteks ja rööbasteks ja rongideks, mis seal peal sõidavad.

Aastal 2017 sõnastasin riigikontrolörina seoses Rail Balticuga põhiküsimusteks: kui suur rahaline kohustus riigile võetakse; kuidas projekti rahastatakse; mis juhtub, kui projekt läheb kavandatust kallimaks või ei jõua tähtajaks valmis või muutub rahastamine?

Needsamad küsimused on päevakohased ka täna.

Juunis 2017 ratifitseeris Eesti Riigikogu kolme Balti riigi vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe. Uus kiire kahe rööbasteega raudtee pidi valmis saama aastaks 2025 ja seda pidi saama kasutada aastal 2026.

Nüüd teame, et raudtee valmimine on lükkunud aastasse 2030 või isegi  2031.

Raudtee algne hind oli 5,79 miljardit eurot, millest Eesti osa oli 1,35 miljardit, Lätis 1,97 miljardit ja Leedus 2,47 miljardit eurot.

Nüüd ütlevad kolme riigi riigikontrollid, et kogu projekt on kallinenud 4 korda ja maksab 23,8 miljardit eurot. Kui seda kärpida kohati ühele rööpapaarile ja osa kohalikke peatusi ehitada väiksemas mahus või hiljem, siis ka sel juhul on puudu kokku 10,1 miljardit eurot. Eestis oleks kärbitud projekti järgi vaja lisavahendeid 1,8 miljardit, Lätis 4,4 miljardit ja Leedus 3,9 miljardit eurot.

Kust tuleb raha Rail Balticu ehitamiseks, on nüüd üks peamisi küsimusi, mida ka tänasel kohtumisel arutasime. Kui palju Eesti riigieelarve välja kannatab? Või kui palju tuleb laenu võtta? Aga laen tuleb muidugi meil endal tagasi maksta. Kas saab kokku leppida Euroopa Komisjoniga, et see laen ei lähe meie eelarve reeglite rehkendusse ega halvenda Eesti võimalusi ajada sõltumatut eelarvepoliitikat?

Seni võttis Euroopa Ühendamise Rahastu ehk CEF enda kanda 85% Rail Balticu kuludest ja Balti riikidele jäi 15%. Selle jätkumine ei ole kindel ja meie enda panus võib tuntavalt suureneda. Pole ju veel teada, kui palju Euroopa Liidu järgmisel rahastamisperioodil – see algab 2028 – saab Rail Balticu projekt Euroopa maksumaksja raha.

Eesti, Läti ja Leedu valitsustele peab olema üks olulisi ülesandeid jõuliselt suhelda uue Euroopa Komisjoniga, eriti transpordi ja eelarve volinikega, et Rail Baltic saaks igal juhul puuduvad miljardid Euroopa Ühendamise Rahastust ja samuti militaarse mobiilsuse programmist. See puudutab kolme riigi ühendamist ülejäänud Euroopaga, see puudutab kolme riigi julgeolekut.

Ma kutsun meie valitsusi tegema omavahel tihedat, igapäevast, asjalikku ja lõpuks ka tulemuslikku koostööd. Balti riikide ühised poliitilised deklaratsioonid on alati ilusad olnud. Aga siis takerdub see konkreetse asjaajamise taha. Ja võib eeldada, et Euroopa Komisjon ka sellest väsib. Lühist tekitab Rail Balticu keeruline otsustusprotsess ja riikide kohati erinevad huvid.

Eestile on põhimõtteline, et Läti peaks võrdselt tähtsaks nii lõuna- kui ka põhjasuunalist Rail Balticu trassi, sest vastasel juhul saame meie vaid Tallinn-Ikla kohaliku rongiliini.

Kaks küsimust veel. 2017. aastal ratifitseeris Riigikogu Rail Balticu kokkuleppena hoopis midagi muud, kui seda, mis seisus me praegu oleme. Kas Riigikogu peaks mandaati värskendama?

Ning kes tellib rongid, mis hakkavad Tallinnast Poola läänepiirile sõitma? Seda ei rahasta Euroopa Komisjon. Praegu ei ole Eesti, Läti ja Leedu transpordi eest vastutavad ministeeriumid veel otsustanud, kuidas rahvusvahelised rongid hankida. Riigikontrollide ühisaruande järgi võib see võtta kuni 8 aastat. Tõenäoliselt meil ei ole nii palju aega.

Kuidas me Rail Balticuga edasi läheme? Kui me ei pea võimalikuks projekti pooleli jätmist, siis millised on lahendused?”

Viimased uudised