Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Vabariigi president ja Põhja-Tallinna piirkonnagrupp. Foto: Joonas Sisask

Tänane vägivallaennetuse auhind tunnustab neid, kes teevad iga päev tööd selle nimel, et meil oleks vähem möödavaatamist ja rohkem märkamist. Kes soovib, võib probleemile panna ka hinnasildi: tagasihoidlike arvestuste kohaselt maksab perevägivald Eesti riigile igal aastal üle 100 miljoni euro,“ ütles president Kersti Kaljulaid auhindu üle andes. „Tänan kõiki laureaate! Olete andnud olulise panuse vähem kurja Eesti heaks. Täna on meil see tee lahti lükatud, nüüd peame teda üheskoos välja ehitama,“ lausus riigipea.

Kui sajandi alguses hakati läbi viima esimesi lähisuhtevägivalla uuringuid, siis süüdistati toona tihti vägivalla ohvriks langenud naisi. „Kui löön neil päevil ajalehe lahti näen paraku, et selliste hoiakute hõllandus on endiselt kusagil alles. Natuke on ikka süüdi ka ohver – isegi kui mööndakse, et kuritegu tema suhtes toime pandi, oli ta siiski pisut naiivne ja rumal ja põhjendamatult kergesti mõjutatav, vaimselt ebastabiilne. Vabandust, aga need on pigem süütegu raskendavad, mitte kergendavad asjaolud – kui kasutatakse ära hapras hingeseisundis inimesi,“ selgitas president Kaljulaid.

Riigipea lisas, et uuringud on aidanud neid müüte kummutada. Näiteks sedagi müüti, et Eestis tuleb perevägivalda üliharva ette ja et oma naist peksab ja kohtleb vägivaldselt mõni üksik asotsiaal või alkohoolik. „Täna teame, et perevägivald on ka Eestis kahjuks levinud ja igapäevane nähtus, millel võivad olla rasked tagajärjed. Me elame Eestis, kus iga kümnes kuritegu on perevägivallakuritegu ja üle poole neist on omakorda teod, mis on seotud praeguse või endise paarisuhtega,“ lausus Vabariigi President.

Eesti saavutas 2016. aastaks tänase statistilise haripunkti küündides 3017 registreeritud perevägivalla juhtumini. „See on halb uudis, mis tähendab, et keegi sai toona vähemalt 3017 korda liiga tihti haiget. Samas on see – kahjuks – ka hea uudis, mis meile kinnitab, et ohver tunneb ennast meie seas juba julgemana ja hakkab täna tihemini kui varem talle haiget teinud inimesele vastu,“ rääkis president Kersti Kaljulaid.

Riigipea sõnul on murettekitav ka eelmisel aastal registreeritud 557 seksuaalkuritegu, mis on möödunud kümnendi kõrgeim ja kus suurem osa kannatajatest olid alaealised. „Me räägime väikestest lastest, kes on ohvrid omaenese kodus. Need menetlusse jõudnud juhtumit toovad kaasa laste aitamise, kuid me peame nendeni jõudma varem. Enne kui need juhtumid on aset leidnud,“ rõhutas president Kaljulaid.

Riigipea hinnangul on uued teadmised muutnud ka meid ümbritsevat: „Me lõhume vaikimise ja teadmatuse müüri. Me pakume abi. Ja sellepärast inimesed ka otsivad seda abi. Me saame teada, me saame oma ühiskonna peegelpildile otsa vaadata, tunnistada ja õppida paremini abistama. Ka selle kevade eriti jõhkrate mõrvade taustal Ida-Virumaal oli lähisuhtevägivald. Politsei tunnistas, et ei osanud aidata – ja lubas õppida. See on väga-väga suur ja oluline asi – tahe öelda, et veel ei suutnud parimal moel ja lubada avalikult, et õpime.“

Vägivallaennetuse auhinna pälvisid lähisuhtevägivalla uurija Iris Pettai; sotsiaalse närviga kunstnik Flo Kasearu; Põhja-Tallinna politsei piirkonnagrupp: Udo Sepa, Vitali Matvejev, Õnne Merilo, Laura Metsallik, Hendrik Mikson, Sille Roosimaa, Karin Sirp, Tiit Toomepuum, kes hoiavad peredel silma peal ka vägivallajuhtumite järgselt; SA Kiusamisvaba Kool, mis aitab luua koolist keskkonna, kus kiusamisel kohta ei ole; Pärnu linna lähisuhtevägivalla pilootprojekt, mis jälgis perevägivallaga kokku puutuvate asutuste tegevust ja koostööd, et katsetada uusi lahendusi. Vägivallaennetuse auhinda annab välja Justiitsministeerium koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga.

Presidendi kõne täisteksti leiab siit.

Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kunstnik Flo Kasearu ja justiitsminister Urmas Reinsalu. Foto: Joonas Sisask

Kommentaarid

Viimased uudised