President Kaljulaid Vabadussõjast: Eesti suudab kõike, kui vaid tahab ja julgeb
Avaldatud: 28 november, 2018Sada aastat tagasi tehtud julged otsused muutsid Eesti rahva ajaloo kulgu ja vastu hakates näitasime, et eestlased tõesti tahavad ja väärivad iseseisvust, ütles president Kersti Kaljulaid täna Vabadussõja alguse 100. aastapäeval Riigiküla lahingu monumendile pärga asetades.
„Vabadussõja algus oli selle sõja üks süngeimaid hetki. Oma riik ja oma sõjavägi olid alles sündinud ning puudus oli absoluutselt kõigest,” rääkis president Ida-Virumaal Narva jõe ääres asuva monumendi juures peetud kõnes. „Palju oli neid, kes pidasid võitlust ülekaaluka vaenlase vastu ette kaotatuks. Esimene üldmobilisatsioon rahvaväkke kukkus sisuliselt läbi. Ka rahvusvaheline üldsus ei teadnud Eestist tollal midagi. Meie esimesed diplomaadid pidid Läänes seisma üldjuhul suletud uste taga. Väga kerge oleks sel hetkel valida esmapilgul lihtsam lahendus – jääda koduseinte vahele, loobuda vastutusest ja alistuda saatusele.“
See oli vabatahtlike ja koolipoiste vastupanu, mis rahvamassid kaasa tõmbas. „Need olid eelkõige koolipoisid, vabatahtlikud ja ohvitserid, kes vaatamata lootusetule olukorrale võtsid siiski endale vastutuse Eesti tuleviku eest ning andsid siin Narva all vastasele esimesed lahingud,“ selgitas riigipea. Samuti rõhutas ta toonaste poliitikute rolli, kes vaatamata erimeelsustele ja vaidlustele leidsid, et nendest midagi sõltub. Ja kes langetasid raskema otsuse – hakata vastu.
„Need toona tehtud julged otsused muutsid Eesti rahva jaoks ajaloo kulgu. Otsus vastu hakata tähendas, et vaenlane ei saanud takistamatult Tallinnasse marssida. Vabatahtlike ja koolipoiste vastupanu tõmbas kaasa rahvamassid ning välismaailmale demonstreeris vastupanu, et eestlased tõesti tahavad ja väärivad iseseisvust ning omariiklust. Ning see omakorda aitas kaasa välisabi ja rahvusvahelise tunnustuse saavutamisele,“ selgitas riigipea.
Vabadussõja peamine õppetund ongi just see, et Eesti suudab kõike, kui vaid tahab ja julgeb, rõhutas riigipea. „Otsus osutada vastupanu ülekaalukale agressioonile on alati raske, kuid sellest loobumine on alati katastroofilisemate tagajärgedega. Meie enda tahe ja panus on eelduseks, et ka teised meid märkaks ja tõsiselt võtaks. Aga meie suurus ja geograafiline asukoht tähendasid nii sada aastat tagasi kui ka täna, et ilma diplomaatilise koostööta ei saa relvastatud võitluse lõpp olla meile õnnelik. Aga ka rahvusvahelise kogukonna töös kaasalöömine eeldab riigimehelikkust, püsivust ja julgust,“ lisas president Kaljulaid.