President Kaljulaid: kliima probleemidega võitlemisel peame teistest mööda hüppama
Avaldatud: 13 juuni, 2019Energiatõhususe ja kliimapoliitika osas on Eesti hiljaks jäämas ning nüüd peame leidma võimalused tehnoloogiliseks möödahüppeks, lausus president Kersti Kaljulaid täna Tallinnas toimunud EL kiima-ja keskkonnapoliitikateemalisel seminaril.
Vabariigi Presidendi hinnangul teeb inimkond täna kliimaga omamoodi eksperimenti, mille häda on vaid selles, et vastuseni jõudes on liiga hilja midagi ette võtta. „Ainuüksi viimase sajakonna aastaga oleme jätnud planeedile sedavõrd suure ja sügava jälje, et selle tähistamiseks on välja pakutud eraldi geoloogiline ajastu nimega Antropotseen. See on päris karm, mitte positiivne sõna,“ lausus president Kaljulaid.
„On väga hea, et Euroopa on saanud sellest paremini aru kui mõned teised jõukad majanduspiirkonnad. Meil on ambitsioonikas eesmärk – kliimaneutraalne majandus aastaks 2050. Loodetavasti saab see sügiseks ka lukku löödud, sest praegu on siin arutuse all ka mõned leebemad stsenaariumid,“ lausus Vabariigi President.
„Teame, et meid endid puudutab see väga lähedalt. Tänane Ida-Virumaa situatsioon ju hüüdis tulles,“ lausus president Kaljulaid. Tuleb tõsiselt kaaluda, kas minna täna Eestis arenenud riikide tavapärast teed ja osta endale pikemat minevikku, sest oleme tavapäraselt just vastupidise käitumisega saavutanud oma möödahüppeid ja liikunud saatusekaaslastest kiiremini, lisas riigipea. „Vaadates Eesti kogemust, siis tundub mulle, et kui üks riik siin Euroopas võiks olla valmis möödahüppeks ka siin, siis see on Eesti. Need riigid kes investeerivad tulevikutehnoloogiatesse tavaliselt ka võidavad, vaadates kasvõi meie digiriigi edu,“ sõnas president Kaljulaid.
Vabariigi Presidendi sõnul tuleks otsida sotsiaalküsimustele lahendusi läbi sotsiaalkaitsesüsteemi, mitte läbi majanduse, vastasel korral me ei oleks ka teistes sektorites praegu majanduslikult seal, kus me praegu oleme. Samas, ühegi inimese personaalne probleem – et tema töökoht kaob – ei tohi olla pisendatud selle läbi, et ütleme lihtsalt, et see on meie kliima ja et me ise tahtsime neid eesmärke, lausus riigipea.
„On väga tähtis, et me vaataksime neid kaht teemat eraldi ja ei seoks neid nii, et me ei saa, kuna siis jääb keegi ilma tööta. Töötasin eelmisel aastal Ida-Virumaal pikka aega ja seal on ettevõtteid kes laiendavad oma tootmisvõimsusi ja vajasid kolmekohalistes numbrites tööjõudu. Meie majanduses on tegelikult ka väga hea aeg selleks, et liikuda tõsiselt edasi,“ sõnas president Kaljulaid. Riigipea sõnul peame nagunii mõtlema pikas vaates meie inimestele, nende ümberõppele ja leidma neile uued töökohad teistes sektorites. „Mõeldes vahevariantidele nagu näiteks põlevkivigaas, siis selle investeeringu tasuvusaeg peab olema üsna lühike, et ta jälle ei jääks jalgu meie kliimaeesmärkidele. Minu arvates ei tasu 25-30 aasta perspektiivis tekitada sama olukorda nagu me praegu näeme,“ lausus president Kaljulaid.
President Kaljulaidi kõne täisteksti leiab siit.