Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Mattias Tammet/ Presidendi kantselei

Oleme olnud digiteemade katalüsaator ja toonud terve maailma koristama. Miks me ei võiks nüüd kliimaküsimustega tegelemist tagant lükata, küsis riigipea täna Laulasmaal toimunud rohevalla inspiratsiooniseminaril.

„Kliimamuutuste eitamise järel on uus eskapismi vorm see, kus öeldakse, et enam ei ole midagi teha – oleme inimestena liiga väikesed, et oma tegude tagajärgedega tegeleda,“ ütles riigipea ja lisas, et õnneks on siin lahendus olemas.

President Kaljulaid viitas Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgile aastaks 2050, mis tähendab, et EL on maailma suurima ühisturuna valmis endale ise vajalikud tururegulatsioonid kehtestama. „See on ka ainus viis, kuidas minu nägemuses oleks võimalik maailma päästa. Eurooplased on kõige kliimateadlikum rahvas ja oleme valmis need sammud ette võtma,“ lisas president Kaljulaid.

Teadmise, et esimesed võidavad ja tagumised maksavad, oleme riigipea sõnul juba oma e-riiki arendades saanud. „Vähe on rahvaid, kes on ühe põlvkonna jooksul valmis kaks korda midagi sellist ette võtma, aga meil on üks kogemus juba olemas – tuleb luua seadusruum, et investeeringutel oleks siin hea elada,“ ütles riigipea ja rõhutas, et tark ja nutikas seadusloome aitab rohepöördele kaasa samamoodi nagu digipöördele. „Võime kliimasoojenemise kontekstis tunduda endale väike, ebaoluline ja vaene, aga see ei ole nii. Oleme olnud digiteemade katalüsaator ja igamehe loodushoiu arendamine on meid viinud üleilmse teeme ära aktsioonini. Miks me ei võiks nüüd olla katalüsaator kliimaküsimustega tegelemisel?“

Kohalike omavalitsuste rollist rääkides rõhutas riigipea, et Riigikogu saab luua seadusraamistiku, aga hoovad rohepöörde tegemiseks on eelkõige kohalikul tasandil. „Meil on täna 1/3 eestlastest juba kliimaneutraalsed – neil pole kliimast sooja ega külma. Ma ei usu, et inimene oleks hea tahtmise juures valmis oma tarbimisharjumusi rohkem kui 20% ulatuses üle vaatama, aga suuri struktuurseid muutusi ei teegi inimesed vaid peavad tegema omavalitused,“ lisas riigipea. Sellega käib riigipea sõnul kaasas ka teadlikkuse tõstmine, kus on omavalituses samuti oluline roll.

President Kaljulaid osutas oma sõnavõtus ka septembri lõpus avaldatud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI) Eesti kliimaambitsioonide raportile, kus oleme riigipea arvates hinnangul liigselt kinni meetmete kulupoolde ehk 17,3 miljardisse eurosse. „Ma ei hakka siin rääkima, et planeedi päästmine on tegelikult hindamatu. Küll aga ei erine SEI raport sisult Põhjamaade raportitest, mis ütlevad, et Põhja- ja Baltimaad võivad olla energiasõltumatud ja kliimaneutraalsed ja samal ajal ka tulu teenida. Ainult ajakriitilisuses on küsimus,“ ütles president Kaljulaid.

Kommentaarid

Viimased uudised