Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: Vikipeedia

Kaitsepolitsei ametnikud esitasid täna hommikul kelmuse kahtlustuse Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile.

Kahtlustuse kohaselt vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse Politsei- ja Piirivalveametis ning viidi samal päeval tähtajaliselt üle Kaitseväe struktuuriüksusesse, kus ta tegelikkuses töötas juba aasta aega.

Siseminister Lauri Läänemets allkirjastas käskkirja teenistusliku järelvalve algatamiseks, eesmärgiga hinnata viimase viie aasta jooksul Politsei- ja Piirivalveametis tehtud personalitoimingute õiguspärasust. Siseminister kõrvaldas PPA peadirektori Elmar Vaheri teenistusest ning nimetab PPA peadirektori kohustesse Egert Belitševi.

Kahtlustuse kohaselt esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus pensioniavalduse Sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset väljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale näiliselt loodud politseiteenistuse staaži ligi kahe aasta vältel. Ilma selleta ei oleks Eerik Heldnal täitunud nõutav 25-aastane politseiametniku staaž ja tal ei oleks olnud õigust eluaegsele väljateenitud aastate pensionile.

Tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib menetluse kestel muutuda.

„Kuigi inimlikult on mõistetav soov vanaduspensionist oluliselt kõrgemat politseipensioni saada, on nn eripension mõeldud neile, kes on oma riigi heaks panustanud mahus, mis eripensionile kvalifitseerumise nõuded täidab,” sõnas riigiprokurör Maria Entsik.

„Süsteemi ärakasutamine isiklikuks hüvanguks ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav ning ka heatahtlikkusest teiste suhtes ei tohi ettenähtust kõrvale kalduda. Reeglid kehtivad kõigile ühte moodi ning seaduse järgi oleme kuriteotunnuste ilmnemisel kohustatud meile teatavaks saanud asjaolusid kriminaalmenetluses kontrollima. Kahetsusväärne, et peame selliseid etteheiteid tegema inimestele, kelle igapäevatöö on seista hea käitumise korrektsuse ja õiguspärasuse eest ning kes oma ametikohast tulenevalt teavad, milline tegevus võib olla käsitletav kuriteona,” lisas riigiprokurör.

Menetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel läbi kaitsepolitsei ametnikud.

Viimased uudised