Politsei pidas kinni järjekordsed lätlased, keda kahtlustatakse SIM-boksi paigaldamises
Avaldatud: 10 märts, 2026
Pilt: PPA Politseinikud pidasid möödunud nädala lõpus kinni kaks Läti kodanikku, keda kahtlustatakse kelmuses. Esialgsetel andmetel paigaldasid nad Eestisse petukõnede tegemiseks SIM-boks seadme. Prokuratuuri taotlusel võttis Harju maakohus reedel ühe kodaniku, 40-aastase mehe kaheks kuuks vahi alla.
Politseini jõudis vihje tegutsevast SIM-boksist telekommunikatsiooni ettevõttelt, kes märkas kahtlast tegevust ning sellest ka politseid informeeris. Vähem kui kaks päeva pärast info laekumist ja kontrollimist pidasid politseinikud kuriteos kahtlustatavana kinni 40-aastase mehe ja 19-aastase naise.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Elari Haugase sõnul on tegu sel aastal kolmanda SIM-boksiga, mis on Tallinnast leitud ning kus Läti kodanik on Eestis kelmuskuriteos kahtlustatav. „Kuritegude toimepanijatel ei ole mõtet loota piiri taha peitumisele. Pole vahet, millisest riigist keegi tuleb – kui Eestisse tullakse kuritegusid tegema, leiame kahtlustatavad kiiresti üles ning võtame nad vastutusele,” heidutas Haugas.
Haugase sõnul viitavad seni kogutud tõendid, et lätlaste ülesanne oli ühendada mitmekümnest kõnekaardist koosnev SIM-boks Eestis vooluvõrku, tagada sellele internetiühendus ja hoida seadet töökorras. „See oli vajalik, et välismaal asuvad telefonikelmid saaksid teha petukõnesid Eesti mobiilivõrgu kaudu,” selgitas Haugas.
Esialgsetel andmetel nägi petuskeem ette, et telefonikelmid helistasid kannatanutele panga, politsei ja mobiilioperaatorite nimelt ning veensid neid erinevatel ettekäänetel oma Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode kinnitama. Seeläbi said kelmid ligipääsu kannatanute pangakontodele, tegid kontodelt ülekandeid, vormistasid inimeste nimele laenulepinguid ning võtsid pangaautomaadist välja sularaha.
Haugas rõhutas, et mitte ükski riigiasutus ega teenusepakkuja ei palu inimesele ise helistades PIN-koode sisestada. Samuti tasub ettevaatlikult suhtuda tööpakkumistesse, kus lubatakse lihtsa vaevaga teenida suurt raha.
Kelmuste prokurör Evelin Ets märgib, et mees on küll varem karistamata, kuid seni kogutud teave viitab, et ta ilmselt elatus kuritegelikust tulust: „Kahtlustuse järgi on tegemist inimesega, kellel oli kelmuste ahelas kindel roll ja ka valmidus hõlptulu teenimise eesmärgil suuri riske võtta. Esialgsetel andmetel tuli mees kuriteo toimepanemiseks vajalike vahenditega Lätist Eestisse ja vahetas siin sageli viibimispaiku, et mitte vahele jääda. Uurime ka üht varasemat kelmust, kus mees praegu kahtlustatav on.”
Prokuröri sõnul on tõenäoline, et mees saabuski Eestisse kuritegude toimepanemiseks: „Menetluses ei ole tuvastatud, et kahtlustatavat Eestiga midagi seoks, näiteks töökoht või lähedased. Sel põhjusel pidas prokuratuur põhjendatuks taotleda mehe vahistamist. Meie hinnangul on senist tõendipagasit arvestades oht, et kahtlustatav võib jätkuvalt kuritegusid toime panna ning hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma.”
40-aastast meest ja 19-aastast naist kahtlustatakse arvutikelmuse katses, kui see on toime pandud grupis. Harju maakohus nõustus prokuratuuri taotlusega ja vahistas mehe kaheks kuuks. Naise suhtes jätkub kriminaalmenetlus, kuid vahi alla teda ei võetud.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
