Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Politsei poole pöördus Valgamaal elav 62-aastane naine, kellelt oli pangatöötajana esinenud kelm välja petnud enam kui 6000 eurot.

„Sündmused said alguse juba augustikuu lõpus, mil Valgamaal elavale naisele helistas vene keeles rääkinud ning end Swedbanki turvatöötajana esitlenud inimene. Kuivõrd telefoni kõne saabus naise kodupangale vägagi sarnaselt numbrilt, võttis naine kõne vastu ning astus end turvatöötajana esitlenud inimesega vestlusesse,“ kirjeldas Valga politseiuurija Tiit Melts.

Politseiuurija sõnul oli turvatöötaja naisele selgitanud, et viimase aja kelmuste valguses ning inimeste heaolu huvides kontrollivad nad oma klientide internetibroneeringuid. „Valgas elavalt naiselt uuriti, kas ta on viimasel ajal käinud Leedus, sest väidetavasti olla naise kontolt broneeritud 150 eurot just ühele Leedu arveldusarve numbrile. Kui naine seepeale turvatöötajale eitava vastuse andis, hakkas viimane naiselt selle tehingu tühistamiseks kasutajatunnuseid ning autentimise paroole küsima. Paraku jäi naine telefonikõnes kõlanud juttu uskuma, lubas oma arvutisse paigaldada nõutava programmi ning sisestas mitmel korral helistaja nõudmisel ülekannete tegemiseks oma Smart-ID paroole,“ vahendas Melts.

Meltsi sõnul kandis heauskne naine kelmi mahitusel ühe telefonikõne jooksul erinevatele kontodele üle ühtekokku 9300 eurot. „Mõistes lõpuks, et asi ei ole ikka õige, katkestas naine kõne ning võttis ühendust oma kodupanga klienditoega, mille abil õnnestus viimane veel broneeringu staadiumis 3000-eurone maksa tagasi kutsuda. Järgnevalt pöördus naine abi saamiseks politseisse, kuna oli kelmi tegevuse läbi kaotanud 6300 eurot,“ ütles juhtivuurija Melts.

Ehkki inimeste teadlikkus taolisest skeemist on tõusnud ning suurem jagu inimestest katkestavad taolised kõned kiirelt ära, tuletab politseiuurija meelde, et oma rahaasjades ei tohi kunagi valvsust kaotada, sest ainuüksi möödunud paari kuu jooksul on enam kui poolsada eestimaalast kelmide käe läbi kannatanud varalist kahju summas üle 200 000 euro. „Oluline teada ja meeles pidada sedagi, et pangatöötaja ei küsi telefonikõnes selliseid andmeid ega logi ühegi kliendi eest kaugteel tema internetipanka ning sellise info küsimine peaks kohe andma signaali, et tegemist on kelmiga,“ rõhutas Melts.

Ta lisas, et Smart-ID ja Mobiil-ID puhul sisestage kood oma seadmes ainult juhul, kui olete ise alustanud mõnda toimingut või tehingut. „Mõnel varasemal juhtumil on inimest välja aidanud ka kontrollküsimus – palve vestelda eesti keeles, kõik on teada, et meie pankade töötajad valdavad reeglina mitu keelt ja vabandus, et keegi teenindab ainult vene keeles, ei tundu kuigi veenev,“ loetles politseinik võimalusi kelmi üle kavaldada.

Palume inimestel oma vara hoidmise eesmärgil jälgida lihtsaid nõuandeid:

  • Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
  • Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud tausta.
  • Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
  • Kui saad kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 612 3000 või edasta info läbi kodulehe https://cyber.politsei.ee/.
  • Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
Kommentaarid

Viimased uudised