Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

peipsi

Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalaliikide püügimahud järgmiseks aastaks, mille kohaselt kasvab Eesti kaluritele eraldatav püügikvoot.

Kutselised kalurid saavad Peipsi ja Lämmijärvest püüda kokku 7014 tonni kala, mis jaguneb võrdselt mõlema poole vahel. Eesti osa on 3507 tonni ehk 395 tonni rohkem kui on tänavune kvoot.

Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1150, koha 830, latikat 800, haugi 125, särge 350 ja rääbist 45 tonni. Kõikide nimetatud liikide püügivõimalused suurenevad.

„Teadlased hindasid järvede koha-, ahvena-, latika- ja haugivaru olukorra heaks, ent tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb endiselt piirata nende püüki,” ütles keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv.

Koha kaitseks keelati tema sõnul järgmise aasta esimesel poolaastal, nagu ka eelnevatel aastatel, järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga ja pöörinoodaga. Selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel satuvad sel talvel saakidesse tugeva, 2015. aasta põlvkonna veel alamõõdulised kohad.

Tindi- ja siiavarud on madalseisus, mis on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka ebasoodsatest ilmastikuoludest, mis eriti siia osas ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Tindi ja siiapüük on sihtliigina keelatud.

„Head meelt teeb rääbise varu olukorra paranemine ning seda liiki lubatakse järgmisel aastal püüda 20. juunist 31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid oma püünistest välja võtta 30 tonni rohkem kui 2016. aastal,” märkis Talijärv.

Lõunaeestlane

Viimased uudised