„Täna teeme rasked eelarveotsused, et tulevikus oleks lihtsam. Eestil saab paika eearvekava, kuidas tulevastel aastatel tagada kindlus kaitsel, mis omakorda annab kindla olemise meile endile, kindluse liitlastele ning teadmise vaenlasele, et meie otsustavust ei tasu proovile panna. Kaitsesse panustavad kõik Eesti inimesed. Me palume ja hindame väga kõrgelt igaühe panust Eestis, et igaühele vähesega kaitsta seda, mis meil üheskoos on. Palun ka kõigil hinnata ja kasutada rahva antud panust arukalt, tänulikult ja säästlikult,” märkis peaminister kõneldes parlamendi saadikute ees.
Peaminister toonitas, et lisaks kaitse tugevdamisele on oluline hoida korras riigi rahandus. „Saame eelarvepoliitika korda. Mitte midagi tehes oleks võlgu elamine läinud sama käest kui ühikapidu, kus pole enam täpselt kindel, mis päev parajasti on, mida tähistatakse või kas ja kellel üldse homme eksam on. Eelarve korda saamiseks hoiame nelja aastaga kokku 1,4 miljardit eurot avalikke kulusid ning nende raskete otsustel tulemusel väheneb järgmise aasta eelarve puudujääk 3 protsendini SKP-st ja alla selle. Puudujäägi vähendamisest tulenev kokkuhoid riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal ca 200 miljonit eurot,” ütles Michal.
Peaminister tõi olulise sõnumina välja ka saabuva maksurahu. „Pärast julgeolekumaksu otsust hoiab valitsus maksurahu. Kui kaitsevajaduste plaan on paigas, nagu kokkuhoid eelarve kordategemisel, siis lõppeb ka igal kvartalil inimestes ja majanduses ebakindlust loonud arutelu, milline uus maks on tulemas.”
Ettevõtluse toetamise ja tööstuse arendamise plaanidest tõi peaminister muuhulgas välja kaitsetööstuse olulisuse. „Kaitsevaldkonnast kasvab uus tööstusharu, milles kohtuvad riigi kaitsepotentsiaal majanduskasvu võimalustega, sest meil on kavas kaitsetööstuse fondi mahtu kahekordistada, ulatudes 100 miljoni euroni. Tänu sellele käivitub järgneval neljal aastal Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvatamise potentsiaaliga plaan. Täiendavalt oleme Ukraina aitamiseks igal aastal lubanud kasutada 0,25% oma SKPst ehk ligikaudu 100 miljonit eurot ning nelja aasta peale on see nelisada miljonit eurot. See on võimalus meie kaitsetööstustel toota ja arendada seda, millega Ukraina peab kogu Euroopa, ka meie vabaduse eest sõda Venemaa vastu.”
Peaminister rõhutas eelarve üleandmise kõnes veel, et ka kokkuhoiu tingimustes saab teha olulisi investeerimisotsuseid, millest saab kasu kogu ühiskond. „Tulevik ei ole vaid kokkuhoid, ka kitsastes oludes saab endiselt olulisi otsuseid teha. Olgu selleks siis elektrivõrkude tugevdamiseks ning uute liitumisvõimsuste väljaehitamisse suunatud 74 miljonit eurot või kunstnike poolt kaua oodatud kunstihoone renoveerimine Vabaduse väljakul ning Rahvusraamatukogu renoveerimise lõpetamine. Keskmine vanaduspension kasvab ka 2025. aastal, ulatudes 814 euroni ning tõusevad aastaid paigal seisnud sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetused. Jätkub eestikeelsele haridusele üleminek, mida rahastame 61,8 miljoni euroga,” sõnas peaminister Kristen Michal.
Lõpetuseks tunnustas peaminister kõiki partnereid ja kolleege panuse eest riigi rahanduse korda tegemisel ja ütles, et see töö on tähelepanuväärne. „Tänan eelmisi valitsusi ja Riigikogu, kelle pingutused asjade korda tegemisel ei ole asjatud ega tähelepanuta. Tänan ka rahandusministeeriumi, valitsuspartnereid ja kõiki ministreid, kellega koos panime kokku tõhusa eelarve. Soovin jõudu ka Riigikogule, sest raskeid otsuseid on palju, aga need on parema tuleviku nimel – 2025. aasta riigieelarvega paneme aluse kindlusele kasvuks.”
Peaministri poliitilise avalduse leiab valitsuse veebilehelt:
https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kristen-michali-kone-2025-riigieelarve-eelnou-uleandmisel
Loading ...
