„Ukraina vajab praegu rohkem õhutõrjet, raketitõrjet ja kauglöögivõimet. Eriti tähtis on kaitsta enne sügist elektri-, kütte- ja veevarustust, sest Venemaa jätkab teadlikult rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu vastu muutes inimeste igapäevaelu võimalikult raskeks,” ütles peaminister Kristen Michal.
Kohtumisel tervitati Ukraina ja grupi Euroopa riikide ballistiliste rakettide vastase koalitsiooni loomist. Koalitsiooni eesmärk on arendada ja toota võimeid, mida Ukraina vajab Venemaa ballistiliste rakettide tõrjumiseks. Samuti suurendatakse Ukrainale õhutõrjesüsteemide tarnimist. „Ballistiliste rakettide vastane koalitsioon on praktiline samm. Ukrainale peab suutma kaitsta oma linnu, inimesi ja elutähtsat taristut,” ütles Michal. „Sama oluline on tugi energiataristu ülesehitamisel ning järgmiseks talveks valmistumisel.”
Tahte koalitsiooni liidrid kinnitasid, et Ukraina sõjaline, poliitiline ja tsiviiltoetus jätkub. Samal ajal suurendatakse survet Venemaale sanktsioonidega, piiratakse varilaevastiku tegevust ja energiatulusid. „Surve Venemaale töötab ja seda tuleb suurendada. Venemaa majandus nõrgeneb. Iga uus Venemaa eskalatsioon peab tooma kaasa kiirema ja tugevama vastuse – rohkem abi Ukrainale ja rohkem survet Venemaale. Me ei lase Venemaal dikteerida oma samme ega tegevuskava,” ütles peaminister.
Kohtumisel kinnitati, et tahtekoalitsiooni sõjaline planeerimine on valmis ning relvarahu jõustumisel on koalitsiooni riikidel võimalik kiiresti Ukrainas kohapeal tegutseda. Eesti jätkab tahtekoalitsiooni sõjalises planeerimises osalemist ning on valmis panustama kompaniisuuruse üksuse, instruktorite ja staabiohvitseridega. Eesti kaitseväelaste Ukrainasse lähetamiseks vajaliku mandaadi küsib valitsus Riigikogult.
Tahte koalitsiooni kuulub enam kui 30 riiki, kes toetavad Ukrainat poliitiliselt ja sõjaliselt ning valmistavad ette Ukraina tulevasi julgeolekutagatisi. Tahte koalitsiooni juhivad Prantsuse president Emmanuel Macron, Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer ja Saksmaa liidukantsler Friedrich Merz.
