Peaminister lubas Valgas maksurahu
Avaldatud: 1 oktoober, 2018Esmaspäeval 1. oktoobril algas Valgamaa ettevõtlusnädal, mis avati ettevõtlusseminariga Valga raudteejaamas. Poliitikute ja ettevõtjate kohtumisel arutleti riigi ja ettevõtluse suhete üle ning kaardistati võimalikke arengusuundi.
Kohaletulnuid tervitas Valgamaa Arenguagentuuri juhataja Rein Org, kelle sõnul sümboliseerib seminari toimumise ruum mälestust Valgast kui tähtsast raudteekeskusest, kust väljus päevas kümneid ronge. Käesolev ettevõtlusnädal on ellu kutsutud selleks, et tähele panna ja märgata inimesi, kes on valinud ettevõtja raske tee. „Loodame, et ettevõtlus Valgas elavneb, sest nagu üks minister hiljuti ütles – ainus, mis saab päästa ääremaastumisest, on ettevõtlus,” rõhutas Org.
Raudtee-ettevõtte Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu tõdes, et raudteel ei ole viimasel ajal väga hästi läinud, veomahud on langenud. Siiski on rahvusvahelisel raudteelogistika ettevõttel ambitsioon välisturgudel tegevust laiendada. Täna annab Operail tööd üle 680 inimesele ning nad omavad üle 3000 vaguni ja 85 veduri. Lisaks veoteenusele renditakse vaguneid ka välja, muuhulgas Hiinasse. Suurim partner on Venemaa, kuid need mahud on languses. Idaturuga seotud riski maandamiseks tuleb leida alternatiivseid turgusid.
„Sooviksime arendada eestisisest kaubavedu raudteel. See võiks aidata Kagu-Eestis toimivatel ettevõtetel muuta oma konkurentsipositsiooni paremaks, kuna pikas perspektiivis ekspordi osakaal kasvab ning raudtee on võrreldes maantee transpordiga soodsam,” selgitas Toomsalu. Täna on raudteeliinide kasutuselevõtu juures suurimaks takistuseks sobivate laadimisplatside puudus. „AS Eesti Raudtee võiks siinkohal rohkem investeerida, et raudteedele oleks võimalik rohkem kaupa tuua”, leidis Toomsalu.
Peaminister Jüri Ratas rääkis seminaril ettevõtluse arendamise võimalustest tänases Eestis. Riigist tähtsam ettevõtluse kujundamisel on ettevõtjad ja tarbijad, kes teavad riigist paremini, milliseid tooteid, teenuseid ja millise hinnaga kuskil vajatakse. Vabaturumajanduses pole valitsusel kunagi täielikku ja täiuslikku infot turusituatsioonist.
„Riigi sekkumine on vajalik olukorras, kui on tarvis tagant tõugata kinni jooksnud ettevõtlust. Oluline on pakkuda soodsat ärikeskkonda,” sõnas peaminister. Riik peaks sekkuma olukorras, kus turg ei toimi ning ohus on elanikele oluliste teenuste kättesaadavus.”
Kagu-Eestis on elanike ja ettevõtjate peamiseks murekohaks kohalikud teed. Nende korrashoid nõuab tänasest rohkem ressursse, edaspidi peab see summa kasvama. Hiljuti algatatud null-bürokraatia projektiga loodetakse vähendada ka ettevõtete koormust asjaajamisel riigiga ning leida lahendus, kus andmeid tuleks esitada vaid ühe korra. Ratas pidas oluliseks ka piirikaubanduse vähendamist ning aktsiisipoliitika üle vaatamist. „Vigade parandamise eeldus on nende tunnistamine,” sõnas Ratas. „Ühtegi uut maksu ei jõustu ning ees ei oota ka suuremaid maksutõuse,” lubas peaminister riigile maksurahu.
Ettevõtlust tuleb edendada üle Eestimaa. Riik peab seisma hea selle eest, et majanduskasv oleks igal pool ühtlane – lõhe eri maakondade vahel ei tohi käriseda liiga suureks. Selleks avatakse Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti regionaalse arengu programmid. Piirkondade probleemideks on elanike vähenemine ja inimeste kolimine suurtesse linnadesse. Elanikkond vananeb ning tekib olukord, kus piirkonnas on ühtaegu nii töö kui tööjõu puudus. „Peame töötama selle nimel, et Kagu-Eesti oleks atraktiivne koht elamiseks, töötamiseks ja ettevõtluseks,” sõnas Ratas.
Järgnes riigihalduse minister Janek Mäggi ja ettevõtja Kuldar Leisi arutelu teemal „Ettevõtlus vs riik”.
Mäggi väljendas seisukohta, et riigi tuge on vaja oluliste teenuste puhul, mille omahind oleks liiga kõrge. Näiteks tõi ta Elroni reisijateveo teenuse, mida toetab riiklik dotatsioon.
Rääkides riigiametite kolimisest väljapoole Tallinnat, tõdes Mäggi, et mitmed ettevõtted on olnud selle vastu. „Seda nimetatakse küüditamiseks. Ei saada aru, et me ei taha inimesi ära viia, vaid töökohti.” selgitas Mäggi, kelle sõnul Rootsi samalaadse eksperimendi korral liikus töökohtadega kaasa vaid 25 protsenti töötajatest. Eesmärgiks on, et kohapeal tekiks kõrgepalgalisi töökohti. Riigiametnik võtab kaasa oma abikaasa, kes võib-olla alustab ettevõtlusega, lapsed lähevad kooli – see on püramiid, mis mõjutab erinevaid sektoreid. „Lisaks riigiametitele on oluline kogu infrastruktuur,” täpsustas Mäggi,”Kruusateed on selles valdkonnas suureks pealkirjaks.
Kuldar Leis tõi ettevõtjana näiteks ühe katse riigiga suhtlemisest. Ta palus raamatupidajal jälgida, mitu aruannet tuleb aasta jooksul esitada. 120 juures läks lugemine sassi. Kõik need on täna endiselt nõutavad, bürokraatia pole vähenenud. Mäggi nõustus, et meil on riigis palju ebaefektiivset juhtimist, aga ümberkorraldamine pole nii lihtne, sest kõik valdkonnad on omavahel põimunud. „Riiki juhib väga suur kollektiiv, mitte ainut valitsus või peaminister. Määrav on see, millised on liidrid ja palju nad inimesi kaasavad,” sõnas Mäggi, „Küsimus ei ole selles, et meil on riik liiga suur, küsimus on selles, et meil oleks vaja teistsuguseid teenuseid, kui riik täna pakub.” Riigi efektiivsemaks muutmisele peame igas piirkonnas keskenduma neile teenustele, mis on seal kõige olulisemad ning sel juhul võime mõnest teisest asjast loobuda, kuna eelarve on piiratud.
„Mina kui ettevõtja tahan tegeleda ettevõtlusega. Ma ei taha tegeleda kõrvaltegevustega, millest üks on suhtlemine riigiga. Selles mõttes on hea meel null-bürokraatia tulekust,” rääkis Kuldar Leis riigi ja ettevõtja suhetest.
Minister Mäggi ütles selle peale, et bürokraatia on vähenemas, see on kogu aeg vähenenud. Osalt seoses it-lahendustega. Sellega kaasnevad omad ohud, kui mõelda maksupetturite või näiteks Danske Panga juhtumi peale. Usalduse kõrval on oluline turvalisus, sõnas minister Mäggi.
Juttu tuli ka Tallinn-Tartu maanteest, Omnivast, e-teenuste toimimisest ja noorte ettevõtluse toetamisest. Ettevõtlusseminar jätkus Jüri Makarovi, Margus Vahtramäe, Einar Visnapuu ja Liina Pulgesi ettekannetega.