Peaminister Kaja Kallas rõhutas oma sõnavõtus, et Venemaa oht on ja jääb ning kõik liitlased peavad seda mõistma ning võtma äärmise tõsidusega. „Külma sõja ajal, 1988. aastal panustasid kõik NATO liitlased kaitsekulutustesse 2% SKP-st, kuna tajusid Venemaa ohtu selgelt. Sarnast ohutaju vajame ka praegu, kuid 2023. aastal panustavad vaid 11 liitlast kaitsesse vähemalt 2% SKP-st. Loodan, et järgmiseks tippkohtumiseks on see arv oluliselt suurem,” ütles Kallas.
Peaminister rõhutas, et NATO kaitsevõime tugevdamiseks peame senisest märgatavalt suuremas mahus käivitama Euroopa kaitsetööstuse, sest Euroopa varud ei ole piisavad. „Peame tootma kiiremini ja rohkem. See on vajalik Ukraina jätkuvaks toetamiseks. See on vajalik meie enda kaitse tugevdamiseks, et see vastaks uuele julgeolekureaalsusele,” ütles Kallas.
Pärast esinemist NATO konverentsi avaarutelu kohtus Kaja Kallas Kanada peaminister Justin Trudeauga. Kohtumisel kõneldi kahepoolsest koostööst, Ukraina jätkuvast toetamisest ning NATO kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisest.
Peaminister Kallas avaldas heameelt Eesti ja Kanada kahepoolsete suhete, sealhulgas majandussuhete tihenemise üle. „Värske näide heast koostööst on ka see, et Kanada ettevõte Neo Performance Materials rajab Narva magnetitehase, mis on Euroopas esimene omataoline ja loob Ida-Virumaale tuhat uut töökohta,” lisas peaminister.
Samuti tänas peaminister Kallas Kanada peaministrit nende rolli eest Balti riikide julgeoleku tagamisel. „Kanada äsjane otsus kahekordistada oma sõjalist kohalolu Lätis aitab tugevdada kogu Läänemere piirkonna julgeolekut. Kõik need sammud näitavad, et Kanada võtab väga tõsiselt Madridis tehtud otsuste elluviimist, et meie kõigi julgeolek oleks kindlam,” rõhutas Kallas.