Peaminister Kallas kohtumisel Stoltenbergiga: NATO liitlased peavad investeerima rohkem kaitsesse ja täitma Ukrainale antud poliitilised lubadused
Avaldatud: 28 juuni, 2023Peaminister Kaja Kallas kõneles täna Brüsselis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga eesseisvast NATO Vilniuse tippkohtumisest ning Eesti ootustest.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eesti jaoks esmatähtis tagada, et NATO oleks nii täna kui pikas perspektiivis usutav ja tugev kollektiivkaitse organisatsioon. „Saavutame selle vaid juhul, kui teeme liikmesriikidena kõik senisest suuremaid ja pikaajalisi investeeringuid oma kaitsesse ning täidame Ukrainale antud poliitilised lubadused leppides Vilniuses kokku konkreetses tegevuskavas Ukraina NATO liikmelisusele,” rõhutas Kallas.
Peaminister selgitas, et püsiva rahu saavutamiseks Euroopas tuleb teha lõpp hallidele aladele Euroopa julgeolekus. „Olen korduvalt selgitanud, et hallid alad on ebastabiilsuse ja sõdade kasvulava. Eesti saab oma kogemusele tuginedes öelda, et NATO liikmelisus on kõige turvalisem, odavaim ja usaldusväärseim viis Venemaa heidutamiseks,” ütles Kallas.
Kallas rõhutas, et püsiva rahu saavutamiseks Euroopas peab Ukrainast saama pärast sõja lõppu NATO liikmesriik. „Liitlased leppisid selles kokku juba Bukaresti tippkohtumisel ning see ei tohi jääda õõnsaks lubaduseks. Meil on vaja ühiselt Vilniuses panna Ukraina jaoks paika praktiline tee selle eesmärgi saavutamiseks,” lisas ta.
Peaminister tõi kohtumisel esile ka selle, et Madridis tegid liitlased ajaloolisi otsuseid, mis vajavad nüüd elluviimist. „Peame Vilniuses kinnitama NATO kaitseplaanid, et kindlustada veelgi efektiivsemalt NATO territooriumi kaitse iga sentimeetri ulatuses ja seda kohe võimaliku konflikti algusest. Kollektiivkaitset tuleb ka regulaarselt ja realistlikult harjutada,” sõnas Kallas.
„Venemaa oht on ja jääb. Meie ülesanne on seda partneritele vajadusel selgitada. Kuna Venemaast lähtuv oht on pikaajaline, siis on ka hädavajalik teha kogu alliansis varasemast suuremaid pingutusi kaitsevõime tugevdamiseks,” ütles Kallas. Peaminister lisas, et Eesti kaitsekulud saavad olema 3% SKPst. „Näitame sellega eeskuju teistele liitlastele, sest üks meie eesmärk on saavutada NATO kaitsekulude kokkulepe 2% SKPst juba praegu ja 2,5% SKPst pikas perspektiivis,” ütles ta.
Samuti tõdeti kohtumisel, et Venemaa on teinud kõik endast olenevad, et takistada NATO laienemist, kuid on selles läbi kukkunud. „Soome on juba alliansiga liitunud ja teeme pingutusi selle nimelt, et ka Rootsi liitumine võimalikult kiiresti heakskiidu saaks,“ ütles Kallas.