Peaminister Kallas kohtumisel president Steinmeieriga: peame kiirelt ja suures mahus hankima Ukrainale laskemoona
Avaldatud: 16 märts, 2023
Foto: Ivan Panasyuk/ Stenbocki maja Peaminister Kaja Kallas kõneles tänasel kohtumisel Saksamaa president Frank-Walter Steinmeieriga Ukraina toetamisest ja vajadusest anda Ukrainale senisest rohkem sõjalist abi. Räägiti ka laiemalt julgeolekuolukorrast Euroopas ja Saksamaa olulisest ning kasvanud rollist meie piirkonna julgeoleku tagamisel.
Peaminister Kallas rõhutas, et me ei tohi väsida Ukraina toetamisel ja me ei tohi alahinnata Venemaad, kellel on jõudu, vahendeid ning tahet pikalt sõdida. „Sõda peab lõppema Ukraina võiduga ja selleks, et Ukraina võidaks, vajavad nad meie jätkuvat toetust ning eelkõige kiiret relvaabi,” ütles Kallas.
„Olen teinud ettepaneku, et Euroopa Liidu liikmesriigid hangiks ühiselt ja kiirelt Ukrainale miljon 155-millimeetrist suurtüki mürsku. Peame andma hoo sisse Euroopa kaitsetööstusele. Tööstus vajab tellimusi ja valitsused on need, kes saavad need sisse anda. See ettepanek on lisaks Ukraina toetamisele oluline ka laiemalt Euroopa kaitsevõime kasvatamiseks – elame ajastul, kus Euroopa riigid peavad oma kaitsesse tegema suuremaid investeeringuid ning tagama vajalikud relvad, moona ja võimed,” selgitas Kallas.
Peaminister märkis, et Ukraina võit on vajalik, et murda Venemaa vallutussõdade lõputu ring. „Siinkohal on võtmetähtsusega Venemaa kuritegude üle kohtu mõistmine. Agressioonikuritegu on Venemaa juhtkonna kuritegu ning peame tegema kõik selleks, et Putini ja teiste kurjategijate kohtupäev tuleks. Selleks on oluline luua agressioonikuriteo erikohus,” ütles Kallas.
Peaminister Kallas juhtis kohtumisel tähelepanu ka sellele, et Venemaa tulud sõjapidamiseks on oluliselt kahanenud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel kahanesid Venemaa nafta- ja gaasitulud tänavu jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga ligi poole võrra. Esialgsetel andmetel jätkus tulude langus ka veebruarikuus. Selles on oluline roll Euroopa Liidu kehtestatud Vene nafta- ja naftatoodete embargol ning samuti EL-i ja G7 riikide detsembris ja veebruaris tehtud otsustel kehtestada Vene nafta ja naftatoodete müügile hinnalaed. „Leppisime EL-is kokku, et vaatame hinnalaed regulaarselt üle. Nüüd on see aeg käes ja Eesti ettepanek on viia toornafta hinnalagi veelgi madalamaks,” ütles Kallas.
Peaminister Kallas tänas kohtumisel president Steinmeierit meie piirkonna julgeoleku tagamise eest. „Saksamaa on kaitsnud Balti õhuturbe missioonil osaledes meie taevast Ämarist. Saksamaa on alates 2017. aastast NATO lahinggruppide raamriik Leedus. Saksamaa kohaolu meie piirkonnas on tänaseks muutunud tugevemaks ning hindame seda kõrgelt,” sõnas Kallas. Peaminister lisas, et muutunud julgeolekukeskkonnas peame kõik tegema senisest rohkem ja kiiremini nii enda kui kollektiivse julgeoleku tagamiseks.
Kohtumisel arutati ka taastuvenergiakoostöö suurendamist Läänemere piirkonnas, kus Eestile ja Saksamaale on tähtis meretuuleenergia ning võrgutaristu rajamine. Eelmise aasta augustis allkirjastasid Läänemere riikide valitsusjuhid Marienborgi deklaratsiooni, mille eesmärk on enam kui seitsmekordistada Läänemerel meretuuleenergia võimsusi aastaks 2030. Saksamaa ja Eesti ametkondade vahel toimub selles osas väga hea koostöö. Näiteks osaleb Saksa võrguettevõte 50Hertz aktiivselt Läänemere energiavõrgu algatuses, mille eestvedaja on Elering.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
