Kaja Kallas tänas Poolat ELi ja NATO välispiiri tõhusa kaitsmise eest ja kinnitas, et Eesti aitab oma naabril olukorraga toime tulla nii diplomaatilise toetuse kaudu kui ka pakkudes praktilist tuge.
Kallas ütles kohtumise järel, et hübriidrünnak Valgevene-ELi piiril ei näita vaibumise märke. „Prognoosime, et Aleksandr Lukašenka korraldatud surve ELi ja NATO välispiirile jääb püsima, sest Valgevene režiim pole oma eesmärke saavutanud. Uute ja jõulisemate sanktsioonide kohene jõustamine on üks võti hübriidrünnaku tõrjumiseks,“ rõhutas Eesti peaminister. Tema sõnul on pikk vastasseis Valgevene režiimi huvides – see aitab juhtida tähelepanu kõrvale jõhkratelt repressioonidelt ja inimõigusrikkumistelt, mis Valgevenes jätkuvad.
Kallase arvates on väga tähtis, et Euroopa Liit ja meie partnerid on mõistnud hübriidrünnakut üheselt. „Oluline on kindlustada ühised sõnumid ja tegevusplaan. Meie siht on üks: tagada Euroopa julgeolek ja meie ühtsus,“ toonitas ta. Edaspidi peab Kallase sõnul lisaks toimivate sanktsioonide kehtestamisele jätkama ka diplomaatilist survet riikidele, kelle kodanikke kasutatakse hübriidrünnaku läbiviimiseks. Samuti on oluline aidata kaasa humanitaarolukorra leevendamisele Valgevenes, et pettusega sinna meelitatud inimesed saaksid abi humanitaarorganisatsioonide kaudu ja võimaluse koduriiki naasta. Siin lasub põhivastutus Lukašenka režiimil – Minsk peab lubama ÜRO abiorganisatsioonidele täieliku juurdepääsu ja tegevusvabaduse Valgevenes.
Eesti ja Poola peaministrid arutasid samuti Ukraina toetamist. „Jälgime Venemaa sõjalisi manöövreid Ukraina piiride lähistel väga tähelepanelikult. Venemaa ründab oma retoorikas viimasel ajal Ukrainat üha agressiivsemalt – välja paistab soov suhteid veelgi pingestada. Liitlaste koostöö siht on sõjaline eskalatsioon ära hoida,“ sõnas Kallas.
Peaministrid kinnitasid ühiselt, et NATO kaitse- ja heidutushoiakut kogu meie piirkonnas tuleb tugevdada ja koostöö selles suunas peab jätkuma veel intensiivsemalt.
Loading ...
