Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: Stenbocki maja

Kaitseministeeriumi endine kantsler Meelis Oidsalu ütles, et peaminister Kaja Kallase skandaalne avaldus, mille järgi praeguste NATO kaitseplaanide kohaselt suudab Venemaa kogu Eesti vallutada ja hävitada ning NATO jõuab reageerida alles kuue kuuga (180 päeva), kui eesti rahvas ja kultuur on hävitatud, oli vähemalt varem riigisaladus ning pole ka teada, kas selle avalikustamine on meie liitlastega kooskõlastatud.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe avaldamine ilma volituseta on Eesti karistusseadustiku järgi kriminaalkuritegu, isegi kui see toimub ettevaatamatusest, vahendab Uued Uudised.

„See info, mida Kallas avalikustas, seda iseenesest on seni käideldud NATO salajasel tasemel teabena,” ütles Oidsalu. „Mul ei ole infot selle kohta, kas seda on eelnevalt kuidagi seaduslikult avalikustatud. Ma heauskselt eeldan, et seda tehti enne, kui see [Kallase] avaldus tehti. See on ka pööre, mis vajab võib-olla selgitamist valitsuse poolt,” lisas ta.

Oidsalu selgitas, et selliste andmete avalikustamine võib ohustada meie julgeolekut: „See tekitab vastase jaoks kohe automaatselt ennustatavust ja ennustatavus ise tekitab meile uusi haavatavusi. Kas või mingite ajamääratlustega välja tulemine – see kõik on info, mis aitab mingis plaanis ikkagi planeerida vastasel oma vaenulikku tegevust. Antud puhul oleks saanud lihtsalt võib-olla piirduma natuke üldisemate avaldustega,” märkis endine asekantsler, kes ütles, et avalikult sellist infot kusagilt ei leia.

„Ma ei ütle, et Kaja Kallas on midagi valesti teinud, mina lihtsalt ütlen, et meil on üldine eeldus Eesti riigis, et peaminister ja teised ministrid ka, kui nad võtavad riske /—/ siis neid tehakse rahvusvahelisi kokkuleppeid austades, neid tehakse seaduspäraselt,” rääkis Oidsalu.

Oidsalu tõstatas ka küsimuse, et kui Eesti julgeolekuolukord on nii halb, nagu peaminister Kallas väitis, siis miks valitsus ei ole selle parandamiseks senisest jõulisemaid samme astunud. NATO liikmelisus ei tähenda ainult liitlaste appi tulekut, vaid alliansi alusleppe kolmas artikkel ütleb, et iga riik peab esmalt oma kaitse ise tagama, rõhutas ta.

„Meil on oma kaitsevõime ka ja selle võrrandi teine pool, kui nüüd rääkida sellest murest, mis jäi ka Kallase lausest puudu, on see, et kui olukord tema hinnangul on tõesti katastroofiline, siis kus on need otsused, mis tõesti otsustavalt tõstaks meie esmast ja iseseisvat kaitsevõimet? Reformierakond on siin pidurdanud näiteks keskmaa õhutõrje soetamise otsust. Ja need arendused, mis on ka tehtud, on ikkagi mingite vanade lünkade lappimine, mitte nii väga uute võimete loomine. See lause teine pool tuleb ka nüüd Kallasel pärast Madridi tippkohtumist välja hääldada.”

Kallase (Reformierakond) avaldust kritiseeris eelmisel nädalal ka tema valitsuse endine välisminister, keskerakondlane Eva-Maria Liimets, kes leidis, et NATO kaitseplaanide avalik lahkamine ajalehes ei ole kohane viis kitsaskohtadele tähelepanu juhtimiseks ning murede lahendamiseks.

Ohvitser Aivar Jaeski kirjutas oma blogis, kuidas talle helistas Läti relvavend, kes küsis, et mis teil seal Eestis toimub, et meie peaministri sõnavõtt olla tekitanud seal palju pahameelt.

„Esimest korda lugedes seda uudist ma juba ennustasin, et sellest tuleb rahvusvaheline jama ja nii see sündiski. Kaja Kallas peaks olema juristina teadlik mida tähendab riigisaladuse lekitamine. Kaitseväest on kergema süüteoga inimesi lahti lastud,“ lisas ta.

Viimased uudised