Kohtumine keskendus julgeoleku tugevdamisele Läänemerel, Põhja-Atlandil ja Kaug-Põhjas. Kallase sõnul kinnitab möödunud aasta JEF-i tähtsust. „Meil ja liitlastel peavad olema kiireks tegutsemiseks väed, mis on kõrges valmisolekus, varustatud ja harjutanud koostegutsemist ka õppustel. Ühendkuningriigi juhtroll ja seotus Läänemere sõjalise kaitsega on siin Eesti jaoks võtmetähtsusega,“ ütles peaminister.
Kallas tõi välja, et NATO tippkohtumine Madridis tõi kaasa olulise mõtteviisi muutuse. Eesti on tippkohtumise järel astunud jõulisi samme kokkulepitud otsuste elluviimiseks. „Kutsun üles ka teisi JEFi partnereid tõstma kaitsekulutusi. Eestis moodustavad 2023. aastal kaitsekulud 2,85 protsenti Eesti SKPst. NATO kahe protsendi lubadus peaks saama liitlaste ambitsioonide põrandaks, mitte enam laeks,“ lisas ta.
„Venemaa ei ole loobunud ambitsioonist vallutada Ukraina ja sõjaline abi Ukrainale peab kasvama. Eesti on seni andnud Ukrainale sõjalist abi ligi kolmandiku oma kaitse-eelarvest ning abistamine oli ja jääb Eesti prioriteediks,“ kinnitas peaminister. Eesti panus koos humanitaarabiga ulatub ühe protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Peaminister Kaja Kallas kutsus liitlasi üles panustama samaväärselt ja suurendama abi Ukrainale kuni ühe protsendini SKPst.
Kohtumisel osales videopöördumisega Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. JEFi liidrid tervitasid president Zelenskõi püüdeid saavutada õiglane rahu ja kinnitasid, et ükski rahukõnelus ei saa olla usutav, kuni Venemaa jätkab agressioonisõda. Liidrid kutsusid üles Venemaad sõjategevust lõpetama, oma vägesid Ukrainast välja tõmbama, järgima rahvusvahelist õigust ja taastama rahu ja julgeolek Euroopas.
Ühendekspeditsioonivägi on Suurbritannia poolt algatatud ja juhitav tahtekoalitsioon, kuhu kuuluvad lisaks Ühendkuningriigile Eesti, Holland, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Koalitsioon loodi 2014. aastal ja Eesti liitus sellega 2018. aastal. JEFil on tähtis roll Läänemere piirkonna heidutus- ja kaitsehoiakus ja koalitsioon täiendab NATOt.
JEF on võimeline opereerima ja kiirelt reageerima merel, maal ja õhus. 2023. aastasse plaanitud JEFi suurõppus JEF Warrior eesmärk on näidata JEF-i riikide võimekust opereerida rasketes oludes neis kolmes domeenis. Kriisiolukorras on JEFi esmane roll kiire reageerimine ja väesiire, millest tulenevalt on oluline osalevate riikide koostegutsemisvõime tõhustamine.
Loading ...
