Päris karm: inimesed räägivad sotsiaalmeedias kõrvaltoimetest seoses koroonavaktsiiniga
Avaldatud: 11 september, 2021Üks Eestis elav ema kirjeldab sotsiaalmeedias tema täiskasvanud pojaga juhtunut, kus pojal tekkis pärast vaktsineerimist äge allergiline reaktsioon ehk anafülaktiline šokk.
Poeg kaotas teadvuse ning ta viidi vaktsineerimispunktist haiglasse. Teda tuli elustada. Noormees oli sportlik ja täiesti terve, mingeid allergiaid ravimite suhtes ei esinenud. Poeg oli tahtnud end ära vaktsineerida, et saaks eri kohtades käia ning tööd teha. Teist doosi noormees enam teha ei taha ja perearst oli talle öelnud, et ta võib teise doosiga ära surra.
Ema on avaldanud intervjuu Telegrami veebis, kus ta räägib, et pojale oli öeldud, et tegemist on harvaesineva juhtumiga, mis esineb ühel inimesel 100 000 hulgast. Ema peab seda vähetõenäoliseks, sest ainuüksi tema tutvusringkonnas on 6 inimest, kellega sarnane asi on juhtunud.
Ema sissekandele sotsiaalmeedias on kirjutatud sadu kommentaare, kus kirjeldatakse analoogseid juhtumeid.
Üks inimene kirjeldab, kuidas tema tuttav suri pärast teist vaktsiinidoosi. Pärast esimest doosi tundis inimene end kehvasti, aga sellele vaatamata läks teist doosi võtma. Keegi vaktsineerimise ajal tervise kohta ei küsinud. Inimene suri kaks päeva pärast teist doosi.
Ühel inimesel oli naaber kaks nädala haige pärast esimese doosiga vaktsineerimist. Sama inimese kolleeg haigestus raskelt pärast esimese doosiga vaktsineerimist ja oli 10 päeva praktiliselt halvatud. Tal on väike 5-aastane laps, kelle eest hoolitsesid tuttavad. Inimene jaksas tõusta jalule alles 14 päeva pärast vaktsineerimist.
Ühe juhtumi puhul oli 34-aastane inimene saanud infarkti ja suri otse arstikabinetis pärast teist vaktsiinidoosi.
Kommentaarides on märgitud, et Venemaal on sama lugu, keegi ei vastuta vaktsineerimise tagajärgede eest. Inimestelt nõutakse Venemaal vaktsineerimise ajal allkirja, millega nad võtavad kogu vastutuse endale. Sisuliselt sama süsteem on ka Eestis.
Vaktsiini tüsistuste leevendamiseks soovitati kommentaarides juua männiokka teed, pidi aitama.
Kommentaarides märgitakse ka seda, et vaktsiinivastastel on igaühel teada isiklik kurb juhtum seoses vaktsineerimisega.
Vaktsiinide suhtes pidi olemma allergikuid päris palju. Näiteks Narvas on iga 3000 süsti kohta 3-4 allergilist reaktsiooni. Üks inimene räägib, et tema peres oli juhtum, et süda jäi seisma pärast vaktsineerimist.
Üks kommentaator kirjutab, et tema sõbranna vanaema ei tundnud pärast vaktsineerimist midagi, aga kahe nädala pärast suri une pealt, kuna süda jäi seisma.
Märgitakse ka seda, et vaktsiinidega esinevad tõesti surmajuhtumid, näiteks USA-s 6000, aga neid on ikka kordades vähem kui koroonast tingitud surmajuhtumeid, seetõttu peetakse vaktsineerimist vajalikuks ja sellega jätkatakse. Palju räägitakse vaktsineerimise kõrvaltoimetest, aga Eestis on koroonasse surnud 1200 inimest, see on samuti lähedaste jaoks tragöödia.
Inimesed märgivad ka seda, et tahavad ise otsustada, kas vaktsineerida, mitte nii, et seda peale surutakse. Varem on nii olnud teiste vaktsiinidega, et inimesed on saanud ise kaaluda ja otsustada, kas lasevad end vaktsineerida.
Märgitakse seda, et kõik Eestis antavad vaktsiinid on ohtlikud, enam-vähem on ainult Pfizer. Kui poja ema märkis, et tema poeg sai allergilise reaktsiini Pfizerist, siis märgiti, et teised vaktsiinid on veel hullemad.
Üks kommentaator märgib, et tema tuttav suri 19 päeva pärast Pfizeriga vaktsineerimist, teine 40 päeva pärast vaktsineerimist. Mõlemal oli tromb. Olid 34- ja 30-aastased. Väiksed lapsed jäid emata.