Paanika Euroopas: vähigeeniga spermadoonor viljastas ligi 200 last
Avaldatud: 11 detsember, 2025Ulatuslik uurimine näitas, et spermadoonor, kellel oli enese teadmata geneetiline mutatsioon, mis suurendab hüppeliselt vähiriski, on Euroopas vähemalt 197 lapse isaks saanud.
Mõned lapsed on juba surnud ja vaid vähemus, kes mutatsiooni pärisid, pääsevad oma elu jooksul vähist.
Spermat ei müüdud Ühendkuningriigi kliinikutele, kuid „väga väike” arv Briti peresid, keda on teavitatud, kasutasid doonori spermat viljakusravi ajal Taanis, vahendab BBC.
Taani Euroopa Spermapank, mis spermat müüs ütles, et avaldab mõjutatud peredele „sügavat kaastunnet” ja tunnistas, et spermat kasutati mõnes riigis liiga paljude laste saamiseks.
Uurimise viisid läbi 14 avalik-õiguslikku ringhäälinguorganisatsiooni, sealhulgas BBC osana Euroopa Ringhäälingute Liidu uuriva ajakirjanduse võrgustikust.
Sperma pärines anonüümselt mehelt, kellele maksti annetamise eest tudengipõlves alates 2005. aastast. Seejärel kasutasid naised tema spermat umbes 17 aastat.
Ta on terve ja läbis doonori sõeluuringu. Siiski muteerus mõne tema raku DNA enne tema sündi.
See kahjustas geeni TP53, millel on oluline roll keharakkude vähiks muutumise ennetamisel.
Suurem osa doonori kehast ei sisalda ohtlikku TP53 vormi, kuid kuni 20% tema spermast sisaldab seda.
Kuid kõigil kahjustatud spermast sündinud lastel on mutatsioon igas keharakus.
Seda tuntakse Li Fraumeni sündroomina ja sellega kaasneb kuni 90% tõenäosus haigestuda vähki, eriti lapsepõlves, aga ka rinnavähki hilisemas elus.
„See on kohutav diagnoos,” ütles Londoni Vähiuuringute Instituudi vähigeneetik professor Clare Turnbull BBC-le. „See on perekonnale väga keeruline diagnoos, selle riskiga elamine kannab elukestvat koormat, see on selgelt laastav.”
Kasvajate avastamiseks on igal aastal vaja teha keha ja aju magnetresonantstomograafiat, samuti kõhu ultraheliuuringuid. Naised valivad sageli rindade eemaldamise, et vähendada vähiriski.
Euroopa Spermapank teatas, et „doonor ise ja tema pereliikmed ei ole haiged” ning sellist mutatsiooni „geneetilise sõeluuringuga ennetavalt ei avastata”. Nad ütlesid, et „blokeerisid” doonori kohe, kui tema sperma probleem avastati.
Arstid, kes ravisid sperma annetamisega seotud vähihaigeid lapsi, väljendasid sel aastal Euroopa Inimgeneetika Ühingus muret.
Nad teatasid, et leidsid selle variandiga 23 last 67-st sel ajal teadaolevast lapsest. Kümnel oli juba diagnoositud vähk.
Teabevabaduse taotluste ja arstide ning patsientidega tehtud intervjuude kaudu saab paljastada, et doonorilt sündis oluliselt rohkem lapsi.
See arv on vähemalt 197 last, kuid see ei pruugi olla lõplik arv, kuna andmeid pole kõigist riikidest saadud.
Samuti pole teada, kui paljud neist lastest pärisid ohtliku variandi.
Prantsusmaa Roueni Ülikooli Haigla vähigeneetik dr Edwige Kasper, kes esitles esialgseid andmeid, ütles uurimise kohta: „Meil on palju lapsi, kellel on juba vähk välja arenenud. Meil on mõned lapsed, kellel on juba tekkinud kaks erinevat vähki ja mõned neist on juba väga noorelt surnud.”
Céline (nimi muudetud) on üksikema Prantsusmaal, kelle laps eostati doonori sperma abil 14 aastat tagasi ja kellel on mutatsioon.
Ta sai kõne Belgia viljakuskliinikust, mida ta kasutas, ja tal paluti oma tütart lasta uurida.
Ta ütleb, et tal pole doonori vastu „mingit vimma”, kuid ütleb, et on vastuvõetamatu, et talle anti spermat, mis „ei olnud puhas, mis ei olnud ohutu, mis oli riskantne”.
Ja ta teab, et vähk varitseb neid kogu ülejäänud elu. „Me ei tea, millal, me ei tea, milline ja me ei tea, kui palju,” ütles ta.
„Ma saan aru, et on suur tõenäosus, et see juhtub, ja kui see juhtub, siis me võitleme ja kui neid on mitu, siis võitleme mitu korda,” lisas ta.
Doonori spermat kasutati 67 viljakusravi kliinikus 14 riigis. Spermat ei müüdud Ühendkuningriigi kliinikutele.
Selle uurimise tulemusel teavitasid Taani võimud aga esmaspäeval Ühendkuningriigi Inimese Viljastamise ja Embrüoloogia Ametit (HFEA), et Briti naised olid sõitnud kohale, et saada doonori spermaga viljakusravi. Neid naisi on teavitatud.
HFEA tegevjuht Peter Thompson ütles, et see mõjutab „väga väikest arvu” naisi ja „neile on doonorist rääkinud Taani kliinik, kus neid raviti”.
Pole teada, kas mõni Briti naine sai ravi teistes riikides, kus doonori spermat jagati.
Murelikel vanematel soovitatakse võtta ühendust kliinikuga, mida nad kasutasid, ja selle riigi viljakusravi ametiasutusega.
BBC otsustas doonori identifitseerimisnumbrit mitte avaldada, kuna ta annetas heas usus ja Ühendkuningriigis teadaolevate juhtumitega on ühendust võetud.
Ühe doonori sperma kasutamise hulga kohta maailmas ei ole seadust. Siiski kehtestavad riigid oma piirangud.
Euroopa Spermapank tunnistas, et neid piiranguid on mõnes riigis „kahjuks” rikutud, ning pidas „dialoogi Taani ja Belgia ametivõimudega”.
Belgias on ühte spermadoonorit lubatud kasutada ainult kuue perekonna poolt. Selle asemel sünnitasid 38 erinevat naist doonorile 53 last.
Ühendkuningriigis on piiranguks 10 perekonda doonori kohta.
Professor Allan Pacey, kes varem juhtis Sheffieldi spermapanka ja on nüüd Manchesteri ülikooli bioloogia, meditsiini ja tervise teaduskonna asepresident ütles, et riigid on muutunud sõltuvaks suurtest rahvusvahelistest spermapankadest ja pool Ühendkuningriigi spermast imporditakse.
Ta ütles BBC-le: „Me peame importima suurtest rahvusvahelistest spermapankadest, kes müüvad seda ka teistele riikidele, sest nii nad oma raha teenivad ja just sealt probleem algabki, sest puudub rahvusvaheline seadus selle kohta, kui sageli spermat kasutada võib.”
Ta ütles, et juhtum on kõigi asjaosaliste jaoks „kohutav”, kuid sperma täiesti ohutuks muutmine on võimatu.
„Kõike ei saa skriinida, praeguse sõeluuringu korralduse kohaselt aktsepteerime ainult 1% või 2% kõigist meestest, kes kandideerivad spermadoonoriks, seega kui me seda veelgi rangemaks muudaksime, poleks meil ühtegi spermadoonorit – seal peitubki iva,” märkis ta.
See juhtum koos mehega, kelle puhul peatati sperma annetamine pärast 550 lapse isaks saamist, on taas tõstatanud küsimuse, kas peaks kehtestama rangemad piirangud.
Euroopa Inimese Paljunemise ja Embrüoloogia Selts tegi hiljuti ettepaneku kehtestada doonori kohta 50 perekonna piirang.
Siiski väitis ühing, et see ei vähendaks haruldaste geneetiliste haiguste pärimise riski.
Pigem oleks see parem nende laste heaolule, kui avastada, et nad on üks sadadest poolõdedest-vendadest.
„Tuleb rohkem ära teha, et vähendada samadest doonoritest sündinud perede arvu kogu maailmas,” ütles viljatuse ja geneetiliste haiguste all kannatavatele inimestele suunatud sõltumatu heategevusorganisatsiooni Progress Educational Trust direktor Sarah Norcross.
„Me ei mõista täielikult, millised on nende sadade poolõdede-vendade saamise sotsiaalsed ja psühholoogilised tagajärjed. See võib potentsiaalselt olla traumeeriv,” ütles ta BBC-le. Euroopa Spermapank teatas: „Eriti selle juhtumi valguses on oluline meeles pidada, et tuhandetel naistel ja paaridel pole võimalust last saada ilma doonorsperma abita. Üldiselt on doonorsperma abil lapse saamine ohutum, kui spermadoonorid on läbinud meditsiiniliste juhiste kohaselt kontrolli.”
Sarah Norcross ütles, et need juhtumid on „kaduvalt haruldased”, kui arvestada spermadoonorilt sündinud laste arvu.
Kõik eksperdid, kellega ajakirjanikud rääkisid ütlesid, et litsentseeritud kliiniku kasutamine tähendab, et spermat skriinitakse rohkemate haiguste suhtes kui enamikul tulevastel isadel.
Professor Pacey ütles, et ta küsib: „Kas tegemist on Ühendkuningriigi doonoriga või on see pärit kusagilt mujalt?”
„Kui tegemist on kusagilt mujalt pärit doonoriga, arvan, et on õigustatud küsida, kas seda doonorit on varem kasutatud? Või mitu korda seda doonorit kasutatakse?” märkis ta.









