Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaitseväe pilt.

Kaitseväe õppuse Siil 2022 peamised kontrollitavad üksused on 2. jalaväebrigaad ja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus. Õppuse esimeses faasis toimus reservväelaste formeerimine ja üksuste koostegevusõpe 16. kuni 22. maini.

2. jalaväebrigaadis kutsuti õppusele ligemale 5000 reservväelast. Õppusele saabus neist kokku rohkem kui 2900. Enne õppust vabastati erinevatel põhjustel 900 kutsutut.

Suurematesse üksustesse saabusid reservväelased järgmiselt: 21. jalaväepataljoni saabus enam kui 750, 22. jalaväepataljoni üle 700, 62. tagalapataljoni ligemale 300, 23. jalaväepataljoni enam kui 250, 25. suurtükiväepataljoni enam kui 250, 26. õhutõrjepataljoni enam kui 200 ja 27. pioneeripataljoni ligemale 200 reservväelast.

„Õppuse esimene etapp on meie jaoks edukalt lõppenud ning tänaseks on reservväelased lõimitud ajateenistust läbivate sõdurite ja tegevväelastega allüksusteks. Reservväelaste kohaletuleku protsent on sel aastal tavapärane ning jääb sõltuvalt allüksusest 60-80 protsendi vahele. Olulisem on üksuse võime tegutseda ning lahinguvalmiduse saavutamisega on meil vajalik isikkoosseis brigaadina koondatud,“ hindas 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Metsa.

Küberväejuhatuses möödus formeerimine edukalt, ka on edukalt püsti pandud ja toetatud õppuse juhtstaabi toimimine. Formeerimisega kutsuti Siili ajaks teenistusse ligemale 800 ja saabus ligemale 550 küberväejuhatuse reservväelast, neist enam kui 400 strateegilise kommunikatsiooni keskuse õppusele.

„Olen reservväelaste kohusetundlikkusega väga rahul,“ ütleb strateegilise kommunikatsiooni keskuse ülem Siilil kolonelleitnant Uku Arold. „Oleme lahingvalmiduse saavutanud. Pressikeskuses on näiteks praegu rohkem reservväelasi, kui meil on sõjaaja ametikohti. Tänud neile kõigile, et nad võtsid kutset väga tõsiselt.“

1. jalaväebrigaadis oli seekord peamine tähelepanu 13. ehk Viru jalaväepataljonil, kuhu mõningase ülekattega kutsuti enam kui 500 ja saabus enam kui 300 reservväelast. Saavutati lahinguvalmidus 91-protsendiliselt. Kokku formeeriti Siili jaoks 1. jalaväebrigaadis enam kui 400 reservväelast.

„Ma olen ühest küljest rahul, et oleme saavutanud lahinguvalmiduse. Samas, on siiski palju neid reservväelasi, kes ei ole teadmata põhjusel kohale tulnud ja pole ka endast teada andnud, miks nad pole tulnud,“ ütles õppuse Siil juht kindralmajor Veiko-Vello Palm. „Peame ikka kõik ühiskonnas aru saama, et iga puuduv võitleja nõrgendab üksust ja riigi kaitsevõimet tervikuna,“ lisas ta.

Kokku on Siilile kutsututest reservväelastest teenistusse tulnud ligemale 5300. „Jah, võin kinnitada, et kaitsevõime seisukohast on kaitsevägi valmis täitma oma ülesandeid 100  protsenti,“ kinnitas kindralmajor Palm: „Ja võttes arvesse meie liitlaste väga efektiivse ja tugeva toetuse, olen täna õppuste käiguga väga rahul.“

Õppusel Siil 2022 osaleb enam kui 15 000 võitlejat. Samal ajal toimuvad eraldi õppused Namejs Lätis, NATO Põhjadiviisi õppus Knight Legion Eestis ja Lätis ning USA relvajõudude korraldatud Defender Europe erinevates Euroopa riikides. Liitlas- ja partnerriikide sõdureid on Eestisse oodata ligemale 4200.

Viimased uudised