Õpilased on rahul väikse põhikooli ja suurema gümnaasiumiga
Avaldatud: 7 november, 2016
Tänavu kevadel esmakordselt toimunud üleriigilisest õpilaste kooliga rahulolu küsitlusest selgus, et kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumite õpilased.
Rahulolu kooli ja õpetajatega pole otseses seoses akadeemiliste tulemustega, vaid pigem õpilaste hoolsuse ning usuga oma võimetesse ülesannetega hakkama saada, teatas haridus- ja teadusministeerium.
„Õpilaste üldine hinnang oma koolile on tugevalt seotud sellega, kui toetavana kogetakse oma õpetajate käitumist,” ütles haridus- ja teadusminister Maris Lauri.
Küsitlusega koguti õpilastelt tagasisidet kooliga rahulolu, puudumiste ja koolivägivallaga kokkupuudete kohta. Rahulolu näitab, kuidas õpilased ennast koolis tunnevad. Selle põhjal saavad koolid tagasisidet, mis kajastab nende õpilaste emotsionaalset toimetulekut koolis.
Kooli suurus ei tee lapsi õnnelikuks
Küsitluses selgus, et põhikoolide puhul olid väikeste koolide õpilased keskmiselt enam rahul nii oma õpetajate kui kaaslastega. Väikeste gümnaasiumite õpilased omakorda olid oma kooliga aga vähem rahul kui suurte gümnaasiumite õpilased.
„See osutab sellele, et gümnaasiumi õpilaste jaoks on olulised teised asjad, kui põhikoolide õpilastele,” sõnas Lauri.
Koolivägivald jääb enamasti põhikooli
Küsitlustulemustes äratab tähelepanu koolivägivalla kogemise ja põhjuseta puudumiste sagedus. Pooltes gümnaasiumites ei olnud ükski õpilane kogenud küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul füüsilist vägivalda ja pea kolmandikus verbaalset vägivalda. Põhikoolides on selliste koolide osakaal ligikaudu poole väiksem. Paraku leidus ka koole, kus üle poole vastajatest osutas üht või teist tüüpi vägivalla ohvriks langemisele.
Kokku 16 protsenti põhikooliõpilastest teatas füüsilise vägivalla kogemisest. Gümnaasiumites esines vägivalla kogemist harvem – verbaalse vägivalla kogemisele osutas 15 protsenti vastajatest ning füüsilise vägivalla kogemisele 7 protsenti.
Põhjuseta puudutakse pigem gümnaasiumis
Põhjuseta puudumisi võib pidada küllalt levinud käitumiseks. Küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul tunnistas koolist puudumist vähemalt korra natuke üle kolmandiku gümnasistidest. Keskmiselt moodustas igas põhikoolis tunnist puudunud õpilaste arv veerandi vastanutest. Sagedaste puudumiste osas torkab Eesti silma ka PISA uuringute tulemustes.
Küsitlus toimus eelmise õppeaasta kevadel elektrooniliselt, hõlmates põhikoolide 8. klassi ja gümnaasiumites 11. klassi õpilasi, kokku oli vastajaid 9323.
Lõunaeestlane
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
