OLID AJAD: Nõukogude Venemaa süüdistas eestlasi liigses Natsi-Saksa vaenulikkuses
Avaldatud: 15 september, 2019
Ribbentrop ja Stalin rõõmsalt koos Eesti saatuse üle otsustamas. Vikipeedia pilt Kui praegu armastatakse eestlasi nimetada natsideks ja fašistideks, siis veel 1940. aasta maikuus süüdistas Kremli ametlik väljaanne Pravda eestlasi liigses Natsi-Saksa vaenulikkuses. See näitab ühelt poolt eestlaste meelsust, aga teiselt poolt seda, kui suur oli toona Stalini lojaalsus Hitlerile ja kuidas väike Eesti kahe suurriigi omavahelise salasobinguga iseseisvuse kaotas.
Praegu ilmub ERRi vahendusel ja Riigikontrolli toetusel endise riigikontrolöri Karl Soonpää päevik, mis oli avaldatud juba 1990. aastal ajakirjas Akadeemia, ent mis on aktuaalne täna, mil Euroopas käib taas sõda ja pinged on õhus. Päevikut peetakse kõige autentsemaks allikaks tolle aja sündmuste kohta, kuna selle on kirja pannud riigi ladvikusse kuulunud mees ja päevik polnud mõeldud avaldamiseks.
Päevikut lugedes tulevad silme ette paratamatult paralleelid tänase päevaga. Päevikust tuleb näiteks välja, et eestlased polnud teadlikud Hitleri-Stalini salasobingust. Jutud küll liikusid, aga neid ei usutud. Seetõttu oldi mõnevõrra üllatunud sellest, et Moskva eestlasi liigses Saksa-vaenulikkuses süüdistab.
Ühtlasi tuleb päevikust välja see, et sakslased soovitasid eestlastel tungivalt 1939. aasta sügisel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside lepe) Moskvas ära sõlmida. Samal ajal jagasid sakslased koos venelastega sealsamas Moskvas Euroopat. Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop sõlmis Vene ametivenna Vjatšeslav Molotoviga kurikuulsa pakti Stalini juuresolekul, mis määras ära Poola, Baltimaade ja Soome traagilise saatuse. See näitab, et sellisel pingelisel ajal ei saa väikeriigid kedagi usaldada – neid üritatakse haledalt ninapidi vedada.
27.05.1940 ilmus Nõukogude Vene ametlikus väljaandes Pravda artikkel selle kohta, kuidas Eesti on liiga Inglise-meelne ja Saksa-vastane. Just seda artiklit on peetud ajendiks Eesti okupeerimisel mõned nädalad hiljem – ehk siis Eesti okupeeriti, tuues põhjuseks liigne Natsi-Saksa vastasus, mis venelastele ei meeldinud. Eesti okupeerimine toimus 16-17. juunil 1940, mil nõukogude väed liikusid Tallinna, sunniti ametist lahkuma Eesti valitsus, võeti üle ametiasutused ja Kaitseliidult korjati ära relvad. 21. juunil heisati Pika Hermanni torni Vene lipp ja pandi paika uus venemeelne valitsus.
Soonpää päevikust tuleb välja, et samal ajal käisid Eestil kaubandusläbirääkimised nii Śaksa- kui Inglismaaga ja Saksamaale ei meeldinud see, et Eesti oma toidukaupa Inglismaale viib. Ehk siis tegutses Stalin Eestit okupeerides Hitleri huvides, kuna Hitleri huvi oli nõrgestada eelkõige Inglismaad. Selleks ajaks oli Saksamaa vallutanud Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning tunginud Prantsusmaale, kus ainsaks tõsiselt võetavaks vastaseks oli veel Inglismaa. Seetõttu oli Saksamaal vaja iga hinna eest nõrgestada Inglismaad ja selles aitas kaasa Venemaa eesotsas Staliniga. Ehk siis: Stalin ja Venemaa aitasid omalt poolt igati kaasa Natsi-Saksamaa vallutustele Euroopas.
„Päevalehe” artiklis 30. mail 1940. aastal on avaldatud ka Eesti ametlikud seisukohad selles küsimuses ja sealt tuleb välja soov suurriikidele iga hinna eest meele järele olla, millest nagu Eesti edasine saatus näitas, polnud mitte mingit kasu. Eestlased lasid end kollektiivselt ära petta. Ehk siis kõige suurem viga, mida väikeriik saab suurte omavaheliste sobingute ajal teha on nendega kaasa minna ja teha halva mängu juures head nägu, nagu praegu on Euroopas juhtumas. Silmakirjalikkus oli põhjus, miks tugevnes Natsi-Saksamaa ja see on põhjus, miks tugevneb praegu Venemaa.
Öeldakse, et ajalugu kordub ja praegu on sama asi juhtumas Ukrainaga, kus Saksa-Vene Nord Streami gaasijuhtme ehitus aitab kaasa Ukraina okupeerimisele ja annekteerimisele. Ukraina on tänaseks Saksa- ja Venemaa vahel ära jagatud, nagu jagati Poolat 1939. aastal. Sakslased on huvitatud Ukraina tööjõust, venelased kõigest muust. Eestlastel ei tasu rõõmustada Ukrainast pagenud inimeste üle, sest kui see riik on tühjendatud, siis järgmised ohvrid võivad uues Saksa-Vene sobingus olla väiksed Balti riigid ja Soome, nagu juhtus 1939-1940. aastal.
Tol ajal, 1940. aasta juunis Karl Soonpää poolt kirjeldatud nõukogude tankide toel korraldatud tööliste häälekad miitingud ja üleskutsed Eesti valitsus maha võtta meenutavad aga praegusi Reformierakonna korraldatud meeleavaldusi. Nii tookord kui praegu on nende taga välismaised mõjutajad, kelle poole on abipalvega pöördnud uue aja bolševikud – reformierakondlased.
Pravda 27.05.1940 artikli kokkuvõte on siin:
„Pravda” poliitilistest meeleoludest Eestis
„Prawda” toob 27. mail oma kirjasaatjalt Tallinnas kirjutuse pealkirja all „Poliitilised meeleolud Eestis”, kus üteldakse:
„Euroopa wiimased sündmused köitsid Eesti mitmesuguste rahwakihtide tähelepanu. Wastandiks suuremale osale eesti ajalehist teatud osa eesti intelligentsi hindab Daani ja Norra okupeerimist sakslaste poolt, samuti nende sissetungi Hollandisse ja Belgiasse agressioonina ja wäikerahwaste orjastamisena. See inteltigentsi osa jutlustab lojaalset suhtumist Inglismaasse, väljendades põlgusi Saksamaa ja kõige saksapärase wastu. Kaubanduslikes ringkonnis asutakse seisukohal, et kaubandus Inglismaaga oli kasulikum kui Saksamaaga ja et inglise kaubad on paremad saksa omadest. 10. mail ajalehes „Tallinna Post” („Uus Eesti” wäljaanne) awaldati följeton, milles pilgati saksa kaupade halba kwaliteeti. See osa eesti intelligentsi, kes on waenulikult meelestatud Saksamaa suhtes, lewitab kuuldusi, et sõprus Saksamaa ja N. Liidu wahel on mittepüsiw ja lühiajaline, et sõda mõlema riigi wahel on wältimatu, tuues eesti rahwale kaasa kannatusi. Mõned neist isikuist, kes jutlustawad taolisi meeleolusid, on seotud mitmel wiisil inglise ja ameerika saatkondadega. Neid võib leida ka „Päewalehe” toimetuse kaastööliste seas. Samuti Tartu ülikool on paigaks, kus tehakse inglist pooldawat propagandat. Muide, siin teenib inglise kaubakirjawahetuse õpetajana keegi Harris, kes tuli Tartu mõne aasta eest. Ta saab töötasu Inglismaalt. Harrise „õppetegewus” on koondatud peamiselt ülikooli õppejõudude läbitöötamisele ja andmete kogumisele N. Liidu üle.
Wõiks weel märkida Eesti N. Liidu kaubanduskoja sekretäri Holmi samataolist „tegewust”. Ta on eriti wäljapaistew mitmesuguste nõukogude wastaste kuulduste sepitsemise alal. nagu „N. Liit määrab kõrgeid hindu oma kaupadele” jne.
Eesti juhtiwad ringkonnad püüawad olla erapooletud lääne sündmuste suhtes. Riigitegelased oma kõnedes ei laida ega kiida heaks Saksamaa tegewust. Nad püüawad üldse mitte kõneleda N. Liidust. Nad arwawad, et wastastikuse abistamise pakt päästis Eesti sõjast, kuid sellest ei tarwitse kõneleda. Kaubandus N. Liiduga soodustab Eesti majanduselu normaalset jätkamist, kuid sellest peab wähem kõnelema ja ainult nendega, kes on selleks kohustatud riigiteenistuse tõttu. Näiteks ei awaldata andmeid wäliskaubanduse kohta Eesti ja N. Liidu wahel. Kogu selles ettewaatuses paistab läbi püüe warjata awaliku arwamise eest N. Liidu osa Eesti suhtes ning kartus Inglismaa ees oma suhete pärast N. Liiduga.
Samuti eesti ajakirjandus püüab mööda minna terawaist küsimusist, rõhutades oma lojaalsust Inglismaa suhtes.”
* „Pravdas” 28. mail ilmunud kirjutuse puhul „Poliitilistest meeleoludest Eestis” seletatakse meie wastawates poliitilistes ringkondades, et Eesti riigitegelased ja walitsus on korduwalt rõhutanud abistamispakti suurt tähtsust ja eriti asjaolu, et selle kaudu on korda läinud säilitada rahu Balti mail. See seisukoht on jäänud muutumatuks ega saagi muutuda.
Samuti on meie poolt awameelselt ja awalikult tunnustatud, et Eesti-N.-Liidu kaubawahetus aitab Eestile jatkata oma majanduselu normaalset arendamist. Seda asjaolu ei ole keegi püüdnud warjata ega ole selleks wähimatki põhjust wõi wajadust.
Eesti wahekorrad N. Liidu ja Saksaga on stabiliseerunud soodsatena ja arenguwõimelistena. Vahekordi teiste riikidega Eesti püüab arendada neutraliteedi raamides, säilitades nendega kõigiti korrektseid suhteid.
Wõib täie weendumusega kinnitada, et neid seisukohti jagab ja wäljendab kogu Eesti rahwas. Kui mõnel pool seltskonnas wõiks olla kostnud teistsuguseid waateid, siis on siin ilmsesti tegemist olnud wastutustundeta ja olukordi wäärhindawate isikutega, kelle arwamised ei wääri äratähistamist ega tohi neid ühelgi wiisil üldistada.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
