Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: Pexels

Ukselt uksele käivatest kaupmeestest, kes osavate, kuigi õiguslikult kaheldavate nõksudega inimestele ülearu kalleid tooteid maha müüvad, on enamik kuulnud. Tehnoloogia arengu tulemusel peab aga ka vaatama, et pereliikmed asjatult krüptovaluutat ehk virtuaalvääringut ei ostaks või ei seoks ennast sisutute investeerimisskeemidega. Kuidas krüptopettust ära tunda ning mida tasuks teada krüptovara kohta, selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna jurist Dain M. Muru.

Mõisted plokiahel, token ja virtuaalvääring kõlavad põnevalt, kuid vähesed mõistavad, mis on tegelikult nende mõistete taga. Just seda erinevate terminite virvarri erinevad krüptorahaskeemid ka ära kasutavad.

Krüptovara loomine saab alguse plokiahelast. Väga lihtsustatult öeldes võib sellest mõelda kui metallketist. Iga tehing loob uue lüli ning selle lisamiseks suurde ketti on vaja teha matemaatilisi tehteid, mida nimetatakse ka kaevandamiseks. Mis muudab selle aga omapäraseks on see, et metallkett ei istu kuskil pangas luku ja riivi taga, vaid on jagatud kõigi selle kasutajate vahel. Taoline detsentraliseeritus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Kui selle plokiahelaga seotakse spetsiaalne virtuaalvääring, nimetatakse seda coin’iks, plokiahelale vaid tuginevat aga token’iks.

Tuntumad virtuaalvääringud on näiteks Bitcoin ja Etherium, kuid siinkohal tasub teadvustada, et virtuaalvääringute puhul ei ole tegemist ametliku valuutaga, mida on käibesse lasknud selleks õigust omav ametlik asutus. Nende väärtus seisneb peamiselt selles, et kasutajad näevad neis väärtust või nad täidavad rahaliselt hinnatavat funktsiooni.

Näidisjuhtumid

Esimese juhtumi puhul tegi tarbija pärast müügikõne ülekande otse virtuaalvääringut vahendava inimese kontole. Kui hiljem proovis tarbija sellest lepingust taganeda, siis väideti, et esiteks pole see võimalik ning teiseks pole see mõistlik — kohe pidavat Eesti finantssüsteem muutuma ning jäävad kehtima euro ja OneCoin. Kui tarbija soovis siis oma virtuaalvääringu sugulasele üle kanda, sai seda teha kas väga väikeses mahus või pidi vahendajale juurde maksma, et seda korraga teha.

Neid probleeme saab ära hoida, kui igasuguste investeerimisotsuste langetamisel teha põhjalik eeltöö konkreetse krüptorahavõrgustiku ja selle kaudu tegutsevate isikute kohta. Internetis on leitavad näiteks Finantsinspektsiooni poolt OneCoini virtuaalvääringu kohta tehtud hoiatus, Äripäevas on avaldatud artikleid OneCoin’i ohtudest ja viimatisest kohtuotsusest.

Vahel proovitakse virtuaalvääringute müüki peita treening- või koolituspakettide taha. Turundusmaterjalides või isegi kodulehel ei ole võimalik virtuaalraha otse osta. Tarbijale esitletakse erinevate tasemetega koolituspakette, millega tuleb lihtsalt teatud koguses virtuaalraha või token’eid kaasa.

Näide investeerimispakettidest, mis on peidetud õppimispakettide nime taha.

Teises juhtumis köitsid tarbija tähelepanu ühe teise virtuaalvääringu reklaamid Youtube’is, mis kutsusid aktiivselt oma platvormiga liituma. Lähemal uurimisel selgus, et virtuaalvääringuid ei müüdud, vaid müüdi hoopis kaevandamiseks vajalikku riistvara. Iga seadme ostuga ning paketiga liitumisel saadi preemiaks natuke virtuaalvääringut.

 Kuid ka siin tekkis küsimus selle virtuaalvääringu tegeliku väärtuse kohta. Virtuaalvääringut oli võimalik nende enda loodud platvormilt küll eurode eest osta, aga teistpidi ehk virtuaalvääringu eurodeks vahetamise võimalust lubati ainult tulevikus. Selle virtuaalvääringu eest sai asju osta vaid ühel nende loodud platvormil ja sedagi väga piiratud tootevaliku seast. Sisuliselt ostis tarbija kalli seadme, mis tootis midagi, millel puudus tema jaoks igasugune väärtus.

Rõhutame, et iga tehinguotsus peab olema läbi mõeldud ja kaalutletud, veendumaks nii tehingu enda kui ka sellega kaasnevate (rahaliste) kohustuste ja riskide sobivuses. Seejuures tuleks enne iga tehinguotsust tutvuda teabe ja informatsiooniga, mis on avaldatud erinevatel internetilehekülgedel (sealhulgas erinevad suhtlusportaalid, foorumid jne) ja mis võivad ettevõtja usaldusväärsust ning seeläbi ka tehinguotsust mõjutada.

Kuidas ära tunda krüptopettust? 10 ohumärki, millele tähelepanu pöörata!

  1. Ettevõte pole tuvastatav.
  2. Pakutakse väga kõrget tootlust.
  3. Kasutatakse palju tehnilisi termineid segamini, enamasti nende mõisteid ja tähendusi avamata.
  4. Pakutakse investeerimiseks enda loodud virtuaalvääringut, kasutustokenit või nendel põhinevat maksekaarti, kusjuures lubatakse, et seda saab või kohe-varsti saab kasutada igapäevatoiminguteks (näiteks poest leiva ostmiseks). See, et virtuaalvääringut nimetatakse varaks, ei tähenda alati, et sellel on väärtus.
  5. Räägitakse paljudest (viiest ja enamast) erinevatest investorite tasemetest.
  6. Virtuaalvääringut osta ja investeerimisse siseneda on lihtne, kuid väljumistingimused on jäetud kirja panemata või esitatud arusaamatult.
  7. Lepingutingimused näevad ette, et tarbija ei või suhelda meediaga või rääkida avalikult konkreetsest krüptoskeemist.
  8. Eesti tarbijaturule suunatud krüptoskeemi lepingutingimused on võõrkeelsed ning lepingule kohaldub väljaspool Euroopat asuva riigi õigus.
  9. Virtuaalvääring peidetakse teise toote taha. Näiteks: „Osta meie plaatinum koolituspakett, saad 1000 TTJA coini, 10 TTJA kaevandamisluba“.
  10. Investeerimisstruktuur sarnaneb Ponzi või püramiidskeemile, kus krüptorahaskeemiga liituja rahast makstakse varasematele liitujatele või kus tarbija saab tulu peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest.

Kuidas vältida pettasaamist?

  • Kontrolli, kas Finantsinspektsioon on avaldanud konkreetse krüptovääringu kohta seisukohti või hoiatusi.
  • Tee krüptoskeemi kohta internetis taustauuring. Otsi avaliku otsingumootori (näiteks Google, Bing) abil „Is XXX Coin a scam“; vaata, kas otsingu vastused äratavad usaldust.

Kuhu pöörduda?

Kui oled langenud pettuse ohvriks ning sulle on tekitatud varalist kahju, siis tasuks pöörduda avaldusega Politsei- ja Piirivalveameti poole.

Kui kahtlustad, et kaupleja on loonud püramiidskeemile sarnase müügiskeemi või kasutanud oma toote reklaamimisel või pakkumisel ebaausaid (sealhulgas eksitavaid ja agressiivseid) kauplemisvõtteid, siis tasuks pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole info@ttja.ee.

Rahapesu Andmebüroo teeb järelevalvet tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes. Nende poole on võimalik pöörduda näiteks läbi nende veebivormi.

Rohkem infot leiad minuraha.ee Krüptovara ja Finantsinspektsiooni virtuaalraha lehelt.

Viimased uudised