Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Pexels

Aastal 2021 toimus tööinspektsiooni andmetel Eestis 3759 tööõnnetust. Surmaga lõppes neist lausa 11. Enamik õnnetustest registreeriti ehituse, kaubanduse, puidutööstuse, metallitööstuse, veonduse ja laonduse valdkonnas.

Tuletame selles artiklis meelde, kuidas tööõnnetuse korral käituda.

Esimene samm – koosta riskianalüüs

Esimese asjana tuleks koostada töökeskkonnas riskianalüüs. See on kohustuslik kõigile tööandjatele.

Riskianalüüs tähendab, et selgitatakse välja ohutegurid ning hinnatakse töötajate riske ohutusele ja tervisele. Lisaks tuleb panna paika tegevuskava, kuidas potentsiaalseid ohte vähendada.

Riskianalüüs üksi ei päästa aga kedagi – tegevuskava tuleb ka praktikas kasutusele võtta. Tööohutus ning tervishoid tuleks muuta iga tööpäeva osaks. See tähendab, et tuleb jälgida, et töötajad kasutaksid töö tegemiseks vajalikke aineid, tööriistu, isikukaitsevahendeid ja seadmeid õigesti.

Samuti tuleb töötajatele pakkuda vastavat juhendamist.

Kindlasti tuleks töökohtade juurde lisada teavitused ning lühikesed ohutusjuhendid. Tööandja peaks viima läbi ka regulaarseid auditeid, et tööohutust kontrollida.

Kuna alati on parem karta kui kahetseda ning õnnetusi ennetada, võivad nii tööandjad kui ka töötajad tööohutusalaste küsimuste tekkimisel pöörduda advokaadibüroosse.

Kui õnnetus juhtub ettevaatusabinõudest hoolimata

Kahjuks võib õnnetusi juhtuda isegi pärast riskianalüüsi koostamist ning selle täitmist. See võib juhtuda näiteks tähelepanematuse tõttu või ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel.

On tähtis teada, et kui kannatada saanud töötaja ei anna õnnetusest teada, ei saa ta Haigekassalt seadusega ettenähtud haigushüvitist. Haigekassa maksab tööõnnetuse või sellest saadud tüsistuste korral alates viga saamise teisest päevast hüvitist 100% ulatuses (kõige kauem 182 päeva).

Tööõnnetuse korral toimi nii:

  1. Juhul, kui töötaja on saanud tööõnnetuse tõttu kannatada, tuleb esimese asjana kutsuda kohale esmaabiandja. Kui tegemist on tõsise vigastusega, tuleb viivitamatult helistada hädaabinumbrile. Sealt antakse ka vastavaid juhiseid edasiseks käitumiseks kuni kiirabi saabumiseni.
  2. Teiseks peab töötaja teavitama õnnetusest tööandjat. Seda tuleks soovitatavalt teha kas sõnumi või e-kirja teel. Kui õnnetus on aegkriitiline, sobib ka helistamine.
  3. Väga raske vigastuse (näiteks amputatsiooni, ulatuslike haavade, lahtise luumurru või surma) korral peab tööandja andma õnnetusest teada Tööinspektsioonile. Juhul, kui tööõnnetus lõppes surmaga, tuleb teavitada ka politseid.
  4. Kümne tööpäeva jooksul pärast õnnetuse juhtumist tuleb tööandjal korraldada uurimine. Kui tööõnnetuse tagajärjel on tekkinud raske kehavigastus, ajutine töövõimetus või kui see on lõppenud surmaga, peab uurimist alustama koheselt. Kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist tuleb esitada Tööinspektsioonile ja kannatanule raport. Vastav vorm on leitav Eesti Vabariigi Valitsuse määruse nr 75 lisast 2.
  5. Vajaduse korral uurib õnnetust ka Tööinspektsioon. Uurimise alustamise otsusest teavitatakse tööandjat.

Kes hüvitab kahjud?

Kui tööandja ei ole täitnud oma tööohutuse ja -tervishoiu alaseid kohustusi, võib töötaja nõuda tööandjalt tervisekahjudest põhjustatud kulude hüvitamist ning mittevaralist kahju. Viimase all mõeldakse õnnetusest tingitud elukvaliteedi languse, kannatuste ja valu kompenseerimist.

Varaline kahju tähendab seevastu ravikulu maksmist ning sissetuleku hüvitamist, mida töötaja oleks saanud siis, kui tervisekahju poleks tekkinud.

Surma korral võivad hukkunu lähedased nõuda tööandjalt ka matusekulude hüvitamist.

Juhul, kui hukkunud töötajal oli seaduslik kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma ülalpeetavale sellist rahalist hüvitist, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida hukkunu oleks oma oodatava eluea kestel ülalpeetavale andnud.

Kohtuvaidluses võetakse hüvitise määramisel arvesse surma saanud isiku võimalikku omavastutust. Kui töötaja oli kasvõi mingis osas vastutav õnnetuse juhtumise eest, vähendab kohus kahjuhüvitist. Hüvitist võidakse vähendada näiteks siis, kui töötaja ei kasutanud ettenähtud isikukaitsevahendeid.

Viimased uudised