Nimeseadus muutub – pedofiilidel pole enam nii lihtne nime vahetada
Avaldatud: 19 juuni, 2019Kui seni on pedofiilid oma nime Eestis vahetanud nagu oma sokke, siis edaspidi muutub see raskemaks – valminud on vastav eelnõu.
Rahvastikuminister Riina Solman saatis esimesele kooskõlastusringile uue nimeseaduse eelnõu, mille eesmärk on Eesti nimetraditsiooni hoidmine ning isikunimede ühtlustatud ja õiguspärane kasutamine Eestis.
Rahvastikuminister Riina Solman sõnas, et uue nimeseaduse vajalikkuse tingib eelkõige senise vananemine. „2005. aastal jõustunud nimeseadus ei arvesta ühiskonnas toimunud muudatusi. Samuti vajab värskendust seaduse struktuur, et seda oleks praktikas hõlpsam kasutada.“
„Uue nimeseaduse järgi piiratakse oluliselt süüdimõistetute võimalust nime muuta: raskes kuriteos süüdimõistetud ja kehtiva karistusega isik ei saa enam võimalust uue nimega oma identiteeti varjata,“ rääkis Riina Solman. „Samuti rakendatakse suuremad piirangud teise elava isiku perekonnanime võtmisel juhul, kui tegemist pole abikaasa või esivanema nimega.“
„Lisatakse ka nõue, et sündi registreeriv perekonnaseisuametnik teavitab sünni registreerimisel vanemat, kui lapse nimeks soovitakse isikunime, mida rahvastikuregistri andmetel kannab vähemalt üks elus isik. See ei tähenda muidugi, et vanemad ei võiks sellist nime panna, aga see annab neile teadmise ja võimaluse kaaluda, kas nad soovivad lapsele panna juba esinevat nimekomplekti,“ selgitas Solman.
Kehtiv nimeseadus jõustus 2005. aastal ja on vananenud (ei arvesta ühiskonnas toimunud muudatusi, nt välisriigi kodanikest Eesti elanike nimede erisusi). Samuti on uus nimeseaduse struktuur selgem ja praktikas lihtsam kasutada.