Nelja päevaga enam kui 1000 allkirja koos: Riigikogu ei peaks liikuma edasi seadusemuudatustega, mis lõhestavad õpetajaskonda ja pärsivad järelkasvu

Lõunaeestlase pilt.

Haridusorganisatsioonide pöördumist Riigikogu poole on Rahvaalgatuse platvormil toetanud nelja päevaga enam kui 1000 inimest, kellele on oluline, et Riigikogu ei vähendaks õpetajate väärtust, kindlustunnet ja sotsiaalseid garantiisid ega ehitaks uut dubleerivat ja halduskoormust kasvatavat õpetajate karjääriastmete süsteemi.

Riik soovib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisega kehtestada õpetajate palgamudeli, mis jagab üldhariduskoolide õpetajaskonna kaheks ning langetab iga neljanda õpetaja miinimumpalga praegusest enam kui kaks korda madalamaks.

Praegu ei tohi koolijuhid, omavalitsused ja riik lubada lapsi ja noori õpetama ühtegi inimest, kes ei vääri vähemalt õpetajate palga alammäära ehk õpetajate miinimumpalka, mis sellel aastal on 1820 eurot. Riigikogus järgmisel nädalal eelviimasele lugemisele jõudva eelnõu järgi võiks tulevikus igale neljandale õpetajale maksta ka riiklikku miinimumpalka, mis on tänavu 886 eurot. Õpetajate minimaalse palgagarantii kaotamine puudutaks kõiki neid tänaseid ja tulevasi õpetajaid, kellel pole õpetaja kvalifikatsiooni – olgu tegu doktorikraadiga füüsikuga, IT-eksperdiga või magistriõppe tudengiga.

„Praegusel hetkel on argumendina selle muudatuse toetuseks kõlanud nii ministeeriumist kui ka ametiühingust, et neljandiku õpetajate palgagarantii kahekordne langetamine ei muuda midagi, sest nad ei pea tõenäoliseks, et ükski koolijuht sooviks madalamat palka maksta. Usk, et miinimumpalga langetusel pole mingit mõju, ei saa olla niivõrd põhimõttelise muudatuse argument. Kui eelnõu koostajad hindavad, et muudatusel mõju ei ole, ei tohiks seda muudatust ka teha, see on otseses vastuolus hea õigusloome tavaga,” märkis MTÜ Alustavat õpetajat toetava kooli eestvedaja Triin Noorkõiv.

„Tegelikult on muudatusel igal juhul tagajärjed ning see annab ka signaali riigilt, et klassi ette võib lubada inimesi, kellele ei pea tagama isegi õpetaja palga miinimumtaset. Võimendub sõnum, et kõrgharitud eksperdid ja karjääripöörajad pole need, keda kooli oodatakse. Päriselus paneb see iga neljanda õpetaja palgaläbirääkimistel kvalifikatsiooni omavate kolleegidega võrreldes märkimisväärselt kehvemasse olukorda,” rõhutas Noorkõiv.

Eelnõuga välja pakutud karjäärimudel ei vasta ka bürokraatia vähendamise põhimõtetele: üles hakatakse ehitama olemasoleva kutsesüsteemi paralleelsüsteemi kogu sellega kaasneva bürokraatiaga õpetajatele, koolijuhtidele, omavalitsustele ja riigile.

Ehkki minimaalne 1000 häält on nüüd rahvaalgatusel Riigikogule edastamise jaoks koos, on kõigi huviliste allkirjad jätkuvalt oodatud.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu on Riigikogu teisel lugemisel 3. detsembril.

Rahvaalgatuse otseviide: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1637-rahvaalgatus-eesti-opetajaskonna-jatkusuutlikkuse-toetamiseks

16 haridusorganisatsiooni poolt esitatud pöördumine Riigikogu poole: http://bit.ly/haridusorganisatsioonide-poordumine

Samal teemal

Viimased uudised

Allikas: LVĢMC

Lätis anti suure libeduse hoiatus

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Sõja ülevaade: 1376. päev – 5 km vene samm edasi

Lõunaeestlase pilt.