NB! Käib aasta küla valimine, Lõuna-Eestist kandideerib päris mitu küla
Avaldatud: 9 juuni, 2021
Aasta küla valiku hindamiskomisjoni liikmed Leevakul. Foto: Taavi Kurvits Aasta küla valimise eesmärk on avaldada avalikku tunnustust küladele tulemusliku tegutsemise eest, jagada laiemalt häid kogukonna toimimise tavasid, aidata kaasa maaelu hea maine kasvule ning teadvustada üldsusele maa- ja külaelu tähtsust Eesti Vabariigis.
Tänavuse aasta küla valiku hindamiskomisjoni liikme tööst ja emotsioonidest külade külastamisel kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo nõunik Taavi Kurvits.
Juba üheksandat korda korraldab Eesti Külaliikumine Kodukant aasta küla valimist. Tänavu võistleb tiitli eest 15 kandidaati:
- Adila ja Piheli külad (Raplamaa),
- Avinurme piirkonna külad (Jõgevamaa),
- Hargla kandi külad (Valgamaa),
- Kabli küla (Pärnumaa),
- Kauksi ja Kuru külad (Ida-Virumaa),
- Kirepi küla (Tartumaa),
- Käru alevik (Järvamaa),
- Külade piirkond MUHV (Hiiumaa),
- Leevaku kandi külad (Põlvamaa),
- Luhamaa nulga külad (Võrumaa),
- Metsküla (Viljandimaa),
- Nasva alevik (Saaremaa),
- Soolu küla (Läänemaa),
- Uhtna küla (Lääne-Virumaa),
- Viskla küla (Harjumaa).
Maaeluministeeriumi esindajana on mul ääretult hea meel, et sain võimaluse näha neid külasid ja piirkondi, mis on oma maakonnas silma paistnud ning esindavad seda 2021. aasta küla valimisel.
Igal kandidaadil on komisjoniga kohtumiseks aega kaks tundi, mis on tema enda sisustada. Eri külade lähenemine on siin vägagi erinev – kes tutvustab oma küla jalutades, kes ettekande abil, kuid on kasutatud ka mitmesuguseid transpordiviise, alates jalgrattasõidust kuni paadisõiduni välja. Eduka ringkäigu üks saladusi ongi oskus oma võimalusi ära kasutada.
Vaieldamatult on kõige ehedamad hetked need, kui komisjon kohale jõuab ning külaelanikud on selleks sündmuseks üles rivistatud. Kogukonna esindajad on valmis rääkima tunde oma tegemistest ja piirkonnast, lapsed on ärevil, valmis esitama lasteaias või koolis õpitud lugusid ja laule, piirkonna eakad on tulnud imepärast komisjoni vaatama ning kohalikud ettevõtjad on leidnud tihedas päevagraafikus aja, et tutvustada oma töid ja tegemisi. Ja siis järsku läheb aeg käima. Komisjon on täielikult külade käsutuses ning kuulame, küsime, arutame ning kõige lõpuks hindame kõike seda, mida selle 120 minuti jooksul nägime.
Kogukonna aktiivsus
Eduka ja elujõulise küla alus ei ole asjalik kohalik omavalitsus, kogukas kaugas, tugev sotsiaal-majanduslik seisukord ega pikk ajalugu, kuigi nii võib kohati väljapoole paista. Kindlasti on need eeldused, mille najal on edukat küla lihtsam üles ehitada ja säilitada, kuid tugeva küla tuumaks on siiski inimesed. Inimesed, kes veavad külaelu, panustavad oma aega, et piirkonnas oleks hea elada, abistavad teisi külaelanikke, tekitavad võimalusi ning loovad lisandväärtust; selliste inimeste najal saab küla õitseda ning areneda.
Koostöös peitub võit ning seda on ka konkursil osalevate külade seas näha – üksi pingutades võib jõuda edasi kiiremini, kuid mitmekesi koos jõuab kaugemale. Maapiirkonnas tuleb ära kasutada kõiki võimalusi, sh inimesi, kelle erinevad teadmised ja kogemused aitavad koos saavutada piirkondlike eesmärke. Sealjuures on äärmiselt oluline suunata tähelepanu ka noortele – neile, kes peavad ühel hetkel võtma ise ohjad enda kätte ning ergutama teisi kaasa mõtlema ja oma piirkonna eest seisma. Kogukonna aktiivsust ei näita külamajade ega külaväljakute paljusus, vaid see, mida neis tehakse, ja sära nende silmis, kes seda teevad.
Noored
Eesti, sarnaselt teiste Euroopa riikidega, seisab silmitsi demograafilise nihkega, kus elanikkond vananeb ning toimub linnastumine. Suure tõenäosusega ei ole neis külades ja külapiirkondades, mida me oleme külastanud, võimalik tagasi pöörata kogukonna kahanemise trendi. Küll aga on ääretult tore näha, kui mõeldakse järeltuleva põlve peale, olgu siis kas lastele, kellele luuakse võimalused koos mängida (ja ühtlasi lapsevanematele võimalus muid kohustusi täita), või noortele, kellele luuakse eeldused oma kodukohta tagasi pöörduda.
Põlistalud, kus harib maad või tegeleb ettevõtlusega juba viies põlvkond, on muutumas aina haruldasemaks, kuid külastatud külades leidus ka selliseid. Mitmedki talud, mis jäävad tühjaks, ei pruugi kinnisvaraportaali jõudagi – ühelt poolt ei soovita päranduseks saanud majapidamist müüa, teisalt on läbi tutvuste soovijad juba olemas. Hea asukoha ja ühenduste olemasoluga elamutest on maapiirkonnas puudus. Elektri- ja veeühenduse ning muu taristu ehitamine on väga kulukas ja suur töö. Enamikus piirkondadest, kus me käisime, on see pahatihti veel eriti raske, kuna maal on kinnisvara turuväärtus suuremate linnadega võrreldes kordades madalam ning ainuüksi eluaseme ehitamiseks või talu taastamiseks laenu saada on keeruline, rääkimata veel elektriühenduse või juurdepääsutee rajamisest. Sellest hoolimata on rõõm näha, et kõigis külades ja külapiirkondades oli edulugusid – noori peresid, kes olid leidnud enda tee tagasi kodukohta või loomas hoopis oma järeltulijatele algust kodukoha traditsiooniks.
Kohalik kultuur ja ajalugu
Ei ole möödunud ühtegi külastust, kus esile poleks toodud piirkonnale tähtsat tegevust, asukohta, sündmust või ehitist. Mõnes kohas on need kahjuks alles ainult elanike mälestustes ning ainsaks meenutuseks on kirja pandud lood või jutustused, teisal on säilinud kunagisest uhkest koolimajast vundament või püstitatud küüditatute mälestamiseks mälestusmärk. On ka selliseid piirkondi, kus on suudetud üheskoos piirkonnale tähtis objekt taastada või on plaanis see tulevikus ära teha. Olenemata sellest, kas midagi on veel nähtavalt alles või mitte, on igal külal rääkida oma lugu.
Külastatud piirkonnad olid väga erinevad – ühed olid endised mõisa- või kolhoosikeskuste najal rajatud keskused, teised jällegi väiksed hajaasustused, kust lähim kool, toidupood või teenuskeskus asus paarikümne kilomeetri kaugusel. Hoolimata sellest oli igas külas midagi, mis jäi eriliselt silma ning viis tõdemuseni – maal on hea elada.
Selleks, et ka Sina saaksid valida enda lemmiku küla, tutvu kandidaatidega Eesti Külaliikumise Kodukant kodulehel, vaata külade tehtud videoid ning hääleta enda lemmiku poolt ERRi kodulehel. Kutsun Sind avastama suvist Eestimaad ning külastama kui just mitte kõiki, siis vähemalt oma lemmikuid külasid, ja avastama, mida kõike Eesti maapiirkonnad pakuvad.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
