Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis.

Täna Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumise teisel päeval arutasid kaitseministrid NATO heidutuse ja kaitse teemadel, et valmistada ette juulis toimuvat Vilniuse tippkohtumist. Langetatud otsuste hulgas oli ka Eesti jaoks oluline õhukaitse tugevdamine.

„Vilniuse tippkohtumise põhimõtteline eesmärk on näidata, et NATO on jäädavalt läinud üle tugevdatud kaitsehoiakule. Sellega seoses ootame kõige olulisema otsusena Vilniusest NATO kaitseplaanide kinnitamist, kuid juba täna Brüsselis saime kinnituse teise meie jaoks olulise otsuse suhtes – NATO on saavutanud kokkuleppe õhukaitse tugevdamises, mis tähendab õhutõrjeüksuste rotatsioone NATO idatiival,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Tugevdatud õhukaitse tähendab saavutatud kokkuleppe kontekstis, et lisaks toimivale õhuturbele hävitajatega, hakkavad NATO idatiival roteeruma maa-õhk süsteemidega õhutõrjeüksused. „Praegu on Eestis kahepoolse kokkulepe alusel Hispaania NASAMS õhutõrje süsteemid ja uue mudeli järgi saame hakata tegema plaane ka järgmisteks rotatsioonideks,” selgitas kaitseminister Pevkur.

Kaitseministrid arutasid täiendavalt regionaalseid kaitseplaane, millede kinnitamisega toimuks märgiline muutus tugevdatud kaitsehoiaku suunas.  „Kuna NATO plaanid, väed ja võimed peavad kindlustama alliansi territooriumi iga sentimeetri kaitse kohe konflikti algusest, tuleb Vilniuses kinnitada NATO regionaalsed kaitseplaanid, et ühiselt harjutada kaitset Venemaa rünnaku vastu,” lisas kaitseminister.

Lisaks kaitseplaanide kinnitamisele on Eesti huvides Vilniuses saavutada senisest ambitsioonikam NATO kaitsekulude kokkulepe, mis võimaldaks julgeolekut tugevdada tänases halvenenud julgeolekukeskkonnas ning olukorras, kus enamus Euroopa riike on arvestatava osa relvastusest ja laskemoonast annetanud Ukrainale. Eesti taotleb kaitsekulude eesmärgina 2% SKPst täitmist koheselt ning 2,5% saavutamist pikemas perspektiivis.

Viimased uudised