Naabrivalve tegevjuht: koostöö tagab turvalisuse
Avaldatud: 28 november, 2016
Põlva maavalitsus Ühisnädala raames Põlvamaad külastanud MTÜ Eesti Naabrivalve juhi Marek Väljari (pildil) sõnul ei piisa piirkonna turvalisuse tagamisel ainult enda majapidamise eest hoolitsemisest – oluline on, et ka naabri juures oleks kõik korras.
„Selle loogika võib kokku võtta katkise akna teooriaga – kui näiteks ühe mahajäetud maja aken on lõhutud, siis järeldavad möödakäijad, et sellest ei hoolita ning pikapeale võidakse lõhkuda ka teised aknad. Kõik pealtnäha tühised asjad mõjutavad kokkuvõttes kodukandi turvalisust,” rääkis Väljari.
„Selliste olukordade ennetamine annab omakorda märku, et kogukond hoolib oma kodupiirkonnast, märkab, mis seal toimub ning reageerib vastavalt vajadusele ja kokkulepitud mudelile, mida naabrivalvega liitumine pakub.”
Naabrivalve piirkonnast külaseltsi loomiseni
2015. aasta lõpuks oli naabrivalvega liitunud kokku 11 551 leibkonda 570 piirkonnast üle Eesti. Põlvamaal on tänase seisuga loodud 7 naabrivalve piirkonda, millega on kokku liitunud 150 majapidamist. Väljari sõnul on viimase nelja aasta jooksul keskmiselt liitunud 30 uut piirkonda ehk umbes 300 – 500 majapidamist aastas.
„Eelkõige liitutakse naabrivalvega kuritegude ennetamise eesmärgil. Teine suur tõukejõud on aktiivse eestvedaja olemasolu, kes protsessi algatab,” sõnas Väljari.
Naabrivalve piirkonna loomisel tehakse neljaosaline leping: lisaks kogukonna ja naabrivalve esindajatele kirjutavad sellele alla kohalik omavalitsus ja politsei. Väljari sõnul julgustab see edasist koostööd.
„On palju näiteid, kus kogukond tänu naabrivalve piirkonna loomisele ja ühiste kontaktide vahetamisele on kaardistanud probleemid, mille lahendamiseks pöördutakse omavalitsuse poole. Näiteks Võrumaal oli ühes suvilate piirkonnas bussipeatus halva nähtavusega kohas ning naabrivalve piirkond pöördus murega vallavalitsuse poole. Lõpptulemusena kaasati protsessi maanteeamet, muudeti peatuse asukohta ning lisati juurde ka valgustus,” tõi Väljari hiljutise näite, kus erinevate osapoolte koostöö vilja kandis.
Naabrivalve laiemast mõjust kogukonna elule on tema sõnul palju näiteid, kus esimesest kohtumisest ning kontaktide vahetamisest areneb välja ka külaselts. „Viimane näide oli Tartumaal Ülenurmel, kus esimesel kohtumisel arutati naabrivalve piirkonna loomist ning koheselt tekkis elanike vahel selline sünergia, et järgmise sammuna otsustati samal kokkusaamisel asutada ka külaselts.”
90 protsenti kuritegudest pannakse toime hetke ajendil
Naabrivalve üks esimesi eesmärke on kontaktide vahetamine piirkonnas elavate inimeste vahel. Kuigi uuringud näitavad, et juba naabrivalve piirkonda märkivate siltide olemasolu hoiab kuritegusid ära, on siiski oluline luua tingimused, et vargust oleks võimalikult raske toime panna.
„Politsei uuringute järgi pannakse üle 90 protsendi kuritegudest toime hetke ajendil ehk sobiva võimaluse tekkimisel ning selleks peavad olema täidetud kolm tingimust: sobiv kättesaadav objekt, tõkestaja puudumine ning kolmandaks kurjategija olemasolu – isik, kes kasutab ära sobiva objekti olemasolu ja kaitsetegurite puudumise keskkonnas,” sõnas Väljari ja lisas, et kurjategija on oma loomult arg ja lahkub esimesel võimalusel kui teda märgatakse. Seetõttu ongi on oluline, et kogukond üksteist tunneks ja oskaks kahtlaseid isikuid või sõidukeid märgata.
Kuritegevust ja kuriteohirmu on võimalik vähendada ja ennetada ka elukeskkonna planeerimise teel. Siinkohal on Väljari sõnul oluliseks märksõnaks nähtavus.
„Näiteks haljastus võiks olla rajatud sellise põhimõttega, et see ei varjaks vaadet ega võimaldaks õigusrikkujal seda kasutada enese peitmiseks. Territoorium peaks olema selgelt määratletud ja kurjategija jaoks võimalikult ebamugav,” rääkis Väljari.
Turvalisus algab iseendast
Naabrivalve tegevjuhi sõnul on inimesed hakanud üha enam mõistma enda panuse olulisust turvalisuse tagamisel ning politseid nähakse selle juures partnerina.
„Mida mahajäetum või hooletum piirkond on, seda enam seal kuritegevus kasvab. Lohakil ja räämas piirkondades on uuringute järgi kuritegevus kaks ja pool korda suurem.” Väljari rõhutas, et politsei üksi ei suuda garanteerida turvatunnet, samuti on nende ressurss piiratud. Naabrivalvega liitunud majapidamised oskavad riskifaktoritele tähelepanu pöörata ning teavad, kuidas vastavalt olukorrale käituda. Samuti julgustatakse info edastamist ametkondadele, et rikkumised ja informatsioon ei jääks ainult naabrite vahele.
Üks uuematest naabrivalve-lahendusest on häirenupp üksi elavate eakate jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Kaelas või randmel rippuva häirenupu vajutamine annab õnnetusest teada ning koolitatud vabatahtlik naabruskonnast saab koheselt appi rutata.
Väljari sõnul on turvalisuse tagamine kokkuvõttes pidev sündmuste jada, mille eesmärk on muuta oma tegevusega järk-järgult enda majapidamine ja ühes sellega kogu ümbruskond turvalisemaks.
Henari Kamenik
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
