Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

DAC7 direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusruumi, tekkis veebiplatvormide halduritel  kohustus koguda teavet seal tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende poolt teenitud tulu kohta. Selle käigus tõstatunud küsimuste ühiseks arutamiseks kutsub maksu- ja tolliamet (MTA) kõiki Eestis toimetavaid platvormihaldureid ümarlauale.

MTA füüsiliste isikute tulude ja maksustamise teenusejuht Annika Oja sõnul tuleb platvormihalduritel esmakordselt MTA-le esitada teave 31. jaanuariks 2024.

„Ootame ülevaadet 2023. aastal kogutud teabe kohta. Edaspidi tuleb igal aastal eelneva aasta kohta andmed esitada,” selgitas ta platvormide uut kohustust.

Uus aruandekohustus ei vabasta siiski inimesi, olgu siis müüjat või teenusepakkujat tema enda seadusjärgsest kohustusest oma teenitud tulusid kord aastas füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastada.

„Muudatuse eesmärk on anda meile võimalus inimeste poolt esitatud andemete tõhusamaks kontrollimiseks aga eraisiku vaates muutub asi  tulevikus lihtsamaks. Plaanime kogutud andmete põhjal hakata tuludeklaratsioone eeltäitma, nagu praegu teeme seda ametlikult saadud palga andmetega,” sõnas Oja.

Platvormihalduritel on kohustus esitada teavet müüjate või teenusepakkujate kohta, kes viivad platvormi vahendusel tasu eest läbi vähemalt ühte järgmistest tegevustest: 

1) kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmine, näiteks eluruumi lühiajaline rent AirBnBs;

2) aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine, näiteks Fudys kulleriteenuse osutamine;

3) asja võõrandamine, näiteks oma valmistatud käsitöö ehete müümine Yagas;

4) transpordivahendi rendile või üürile andmine, näiteks Autolevi vahendusel auto rentimine.

Platvormihalduritel tuleb teavet koguda ja esitada nii platvormil tegutsevate Eesti, kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslaste kohta. „Teiste liikmesriikide maksukohustuslaste kohta saadud teabe edastame vastavate riikide maksuhalduritele. Samal põhimõttel edastavad ka teised liikmesriigid meile sealsetelt platvormihalduritelt kogutud teabe Eesti maksukohustuslaste kohta,” selgitas Oja.

Inimese kohta rakendub aruandluskohustus hetkest, kui ta teeb vähemalt 30 tehingut ja/või saab asja müügi eest tasu üle 2000 euro.

Platvormihalduri vastutus

Maksu- ja tolliamet viib platvormihaldurite kohustuste täitmise osas läbi järelevalvemenetlusi, mille käigus on võimalik kohaldada erinevaid meetmeid, et platvormihaldurit kohustusi täitma mõjutada. Järelevalvemenetluse käigus tuletab MTA esmalt andmete esitamise kohustust meelde, andes platvormihaldurile täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Seejuures võib MTA teha platvormihaldurile sunniraha rakendamise hoiatuse. Kui platvormihaldur aruandluskohustust täiendava tähtaja jooksul ei täida, on MTA-l õigus platvormihaldurile sunniraha määrata.

Kui eelnev tulemust ei too, on õigus lisada platvormile juurdepääsul kasutajatele hoiatus, et see platvorm ei täida aruandluskohustust ja võidakse blokeerida. Kui platvorm vaatamata leebematele meetmetele aruandluskohustust ei täida, on võimalik platvorm Eestis blokeerida, kui puuduvad muud tõhusad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks.

MTA kutsub kokku ümarlaua

Selleks, et uue aruandluskohustusega tekkinud küsimusi ja ettevõtjate väljakutseid paremini aidata lahendada, korraldab maksu- ja tolliamet maikuus ümarlaua, kuhu on oodatud kõik Eesti tegutsevad platvormihaldajate esindajad.

„Plaanis on tutvustada meie uue aruandlusvormi e-teenuse arendamise ajakava, kohal on maksuauditiosakonna nõustajad ja juriidilistele küsimustele vastavad MTA õigus- ja maksueksperdid,” lisas Oja.

Viimased uudised