Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Siseministeerium kavatseb luua õigusliku aluse selleks, et mobiil-ID vormistamisel oleks inimese tuvastamiseks võimalik kasutada ka infotehnoloogilist lahendust. Sellise võimaluse loomine lubab tulevikus mobiil-ID saamise ja kasutamise protsessi veelgi lihtsustada.

„Partneritele kooskõlastamiseks saadetud määruse muudatusega astume sammu lähemale sellele, et mobiil-ID saamine ja kasutamine ei sõltuks ainult ID-kaardi elektrooniliste funktsioonide olemasolust,“ rääkis siseminister Katri Raik. „Seda, kui oluline on alternatiivide olemasolu, näitas meile selgelt 2017. aasta augustis teatavaks saanud ID-kaardi turvarisk. Toonane kriis sai lahendatud, kuid peame igal juhul andma endast parima, et ka tulevasi riske e-riigi toimimisel maandada. Seega töö selle nimel, et oleks tagatud kaks teineteisest sõltumatut isikutuvastamise ja allkirjastamise vahendit, peab jätkuma,“ lisas minister.

Eelmise aasta sügisest on Elisa Eesti AS katsetanud lahendust, kus isikusamasust kontrollib tehisintellektil põhinev näovõrdlus. Kliendil tuleb korraks vaadata tavalisse veebikaamerasse, mille peale masin hindab tehisintellekti mudelit kasutades, kas inimene, kes seisab kaamera ees, on sama, kes on eelnevalt riigi poolt tuvastatud. Elisa ja siseministeeriumi ühisest koostööst ülevaadet andes sõnas Elisa telekomivaldkonna juht Mailiis Ploomann, et tänu pilootprojektis osalenud tuhandetele Elisa klientidele saadi näobiomeetria tehnilist lahendust järk-järgult paremaks lihvida. „Oleme oma klientidele äärmiselt tänulikud projektis osalemise ja kannatlikkuse eest, sest kuigi valdavalt sujus kõik viperusteta, oli hetki, mil mõnel kliendil tuli ka pikemalt oodata. See aga kliente ei heidutanud, sest ainus tagasiside, mida klientidelt saime, seisnes selles, et tehniline lahendus võiks võimalikult kiirelt valmis saada ning sujuvam ja mugavam mobiil-ID saamise protsess juba valmis olla.“

Ploomanni sõnul oli pilootprojekt hea näide avaliku ja erasektori edukast koostööst. „Projekti oli kaasatud kokku kaheksa erinevat osapoolt ning nähes seda, kuidas ühise eesmärgi nimel suudetakse jõud kokku panna, tekib kindlus, et Eesti riik on innovaatiline ning tulevikku vaatav,“ ütles Ploomann. “Projekt, kus võrdseteks osapoolteks on suur korporatsioon, noor tehnoloogia startup ning viis erinevat riigiasutust, pole maailmas kindlasti tavapärane. Ometi oleme täna uue ajastu lävel ning kogu see pilootprojekt on ehedaks näiteks sellest, kuidas kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas ka teistele riikidele eeskujuks olla,“ lisas ta.

Praegu peab inimene mobiil-ID võimekusega SiM-kaardi saamiseks ja lepingu sõlmimiseks pöörduma oma mobiilioperaatori poole. Seal esitab ta isikut tõendava dokumendi, sõlmib lepingu mobiil-ID kasutamiseks ning saab vastava valmidusega SIM-kaardi. Seejärel logib taotleja ID-kaardiga sisse politsei- ja piirivalveameti (PPA) e-taotluskeskkonda  ja digiallkirjastab mobiil-ID taotluse. Pärast seda antakse välja mobiil-ID ehk aktiveeritakse sertifikaadid. Tulevikus on võimalik protsessi lihtsustada ja anda halduslepingu alusel mobiilioperaatoritele üle dokumendi taotluse ja dokumendi taotleja isikusamasuse kontrollimise ülesanded nii, et mobiil-ID väljaandmiseks ei oleks enam vaja logida sisse PPA vastavasse e-keskkonda. Selleks on vaja muu hulgas arendada nii PPA kui ka mobiilioperaatorite infosüsteeme.

Siseministri määruse „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ muudatustega seatakse konkreetsed nõuded juhuks, kui mobiilioperaator kasutab isikutuvastamisel infotehnoloogilist lahendust.

Mobiil-ID taotluste arv kasvas alates 2017. aastast hüppeliselt. Praegu on Eestis üle 210 000 kehtiva mobiil-ID.

Kommentaarid

Viimased uudised