Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Norra on elanike arvult veel väiksem riik kui Soome, aga edukam kui riigid, mille elanike arv on mitukümmend korda suurem. Pyeaongyangis on Norra kõige edukam medaliriik. Eestis ja Venemaal levinud arvamus, et kõik norrakad on astmaatikud ning seetõttu spordis edukad võib paika pidada, aga ainult osaliselt.

Sellist mäekõrgust edu teistega võrreldes ei saa põhjendada ainult astmaravimitega. Esiteks on kõigil teistel võimalik kasutada samuti teatud ravimeid. Teiseks on Norra suusakoondis väga väike, umbes sama suur nagu Eesti oma. Tulemused on aga mäekõrguselt teistest üle. Seal peab olema veel midagi. Mis see siis on?

Kõige tähtsam on kollektiivne vaim, kirjutab asja uurinud New York Timesi ajakirjanik. Mitte kedagi ei peeta teistest paremaks ega ka kehvemaks. Kõik teevad asju koos, mis meenutab eestlastele kindlasti elu kolhoosis, aga mis spordis on osutunud edukaks. Näiteks Eestis pöörati pikka aega tähelepanu vaid tippudele nagu Šmigun ja Veerpalu, ning teised pidid ise vaatama, kuidas hakkama saavad. Sellest on rääkinud andekas Võru suusataja Silja Suija, kellel olid suurepärased eeldused jõuda maailma tippu, aga kelle puudus oli see, et ta polnud staar.

Norra koondises on kõik teisiti: kõik teevad trenni koos, söövad koos ja isegi magavad koos, kõrvuti voodites. Nõnda 250 päeva aastas. Isegi peredega veedetakse aega koos. Mitte keegi pole teistest tähtsam ega ka tõrjutud. See on nagu üks suur pere, kus tehakse asju koos. Sotsiaalne vaim on Norra koondise jaoks väga tähtis. Mingit staaritsemist ei ole. Kõik jagavad oma õnnestumisi ja ebaõnnestumisi ning samuti jagatakse negatiivseid ja positiivseid kogemusi. Kellelgi pole teiste ees saladusi – kõik on ühine. Ühe grupi liikme võitu peab terve grupp oma võiduks.

Lisaks reedesed taco-õhtud, mis on Norras rahvuslik traditsioon. Kus veedetakse aega ühiselt koos peredega. Reedeti saab kokku ka suusakoondis, ükskõik kus maailma otsas nad parasjagu poleks.

Sport pole Norra puhul muidugi ainus asi, kus valitseb kollektiivne vaim. Laias laastus on terve Norra riik ja rahvas üks ühtne pere, kus abivajajaid aidatakse järgi ja kus puudub staaritsemine. Kus minnakse nii-ütelda ühiste jõupingutustega edasi ja mis kõige üllatavam – see on toonud enneolematut edu.

Eesti jaoks on selline kollektivism muidugi veidi võõristav, sest eestlased said just äsja vabaks sundkollektiviseerimisest. Võibolla aga oleks mõistlik kollektiviseeruda nüüd uuesti ja vabatahtlikult? Et poleks staare ega mahajääjaid. Kasvõi selleks, et riigi ja rahvana ajaloo keerises ellu jääda. Väikse ühiskonna puhul on see ilmselt ainuvõimalik lahendus.

Viimased uudised