Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis.

Laste vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks on vajalik laiendada koolides tegutsevate vaimse tervise spetsialistide ringi, leidsid tänasel kohtumisel sotsiaalminister Karmen Joller ja haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Seaduse järgi peab igas koolis olema koolipsühholoog, kuid tegelikkuses puudub ta ligikaudu pooltes koolides. Samas on kool sageli koht, kus laste mured esimesena silma hakkavad ja neid ennetada saab. Täna saab koolis vaimse tervise spetsialistina tegutseda vaid magistrikraadiga ja kutseaasta läbinud psühholoog.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on suur osa muresid ennetatavad, kui neid varakult märgata ja lapsi nõustada – selleks ei ole alati vaja eriarsti ega isegi psühholoogi.

„Praegu on kaks varianti: kas lihtsamate vaimse tervise murede ja ennetusega tegeleb koolipsühholoog, kes on seetõttu ülekoormatud, või ei tegele nendega keegi ja probleemid kasvavad suureks,” ütles Joller. „Seda tööd saab aga teha ka erikoolitusega spetsialist, kes märkab ja aitab. Ja vajadusel juhatab lapse edasi koolipsühholoogi või teiste arstide juurde.”

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on valitsuse eesmärgiks tagada igale noorele vajadusel vaimse tervise tugi ja abi. „Ükski noor ei tohiks jääda abita. Kui koolis on rohkem erinevaid inimesi, kes oskavad noori märgata ja neile tuge pakkuda, jõuab abi kiiremini lapseni. Nii saavad koolipsühholoogid keskenduda neile, kes nende abi kõige rohkem vajavad, ja iga laps saab tunda, et koolis on keegi, kes aitab,” ütles Kallas.

Tänasel kohtumisel lepiti kokku, et Sotsiaalministeerium täiendab rahvatervishoiu seadust ning loob raamistiku, millistele nõuetele peavad tulevikus vastama koolides vaimse tervise abi pakkuvad, koolipsühholoogidele lisanduvad spetsialistid.

Sotsiaalministeerium loob tulevikus koolipsühholoogidele võimaluse sisestada infot tervise infosüsteemi, mis kiirendab vajadusel edasist abi saamist tervishoiust, näiteks perearsti juures. Samuti võetakse ettevalmistatavas tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise reformis lisaks krooniliste haigustega inimestele teiseks fookuseks vaimse tervise probleemidega lapsed ja noored.

Valdkondadeüleselt jätkatakse vanemluse tegevuskava ja lähisuhtevastase tegevuskava elluviimist. Mõlemad ministrid rõhutavad igapäevase liikumise olulisust nii koolis kui ka igapäevaelus üldiselt ja selle positiivset mõju vaimsele tervisele.

Viimased uudised