Ministrid kohtusid Valgas omavalitsuste esindajatega, peaminister tunnistas vigu
Avaldatud: 2 oktoober, 2018
Janek Mäggi, Jüri Ratas ja Margus Lepik. Foto: Valga vallavalitsus Peaminister Jüri Ratas ja riigihalduse minister Janek Mäggi kohtusid esmaspäeval Valgamaa omavalitsusjuhtidega. Endises Valga maavalitsuses toimunud kohtumine oli osa riigihalduse ministri Kagu-Eesti töönädala programmist.
Kohtumise alguses tutvustas Valgamaa Arenguagentuuri juhataja Rein Org kagupoolset vaadet Eestile. „Siitpoolt paistavad asjad teistmoodi kui Tallinnast: poes käime Valmieras ja lennujaam on meil Riias,” illustreeris Org.
Olulisematest teemadest tõstatus raudtee, millest oli juttu ka varasemal ettevõtlusseminaril. Kagu raudtee Valga-Koidula suunal on kasutuseta, raudtee on välja arendamata. „Tekib küsimus, miks me Koidula ehitasime, kui me alumist raudtee osa ei kasuta. Meie regiooni elavdaks, kui saaksime reisirongiliikluse kagu raudteele tagasi. Ei ole ka saladus, et see on lähim tee Läti sadamatesse,” arvas Org.
Kõne alla tulid ka riigiteed. Kagu-Eesti kolmes maakonnas on kõige suurem kruusateede osakaal riigis. „Need teed kuiva ilmaga tolmavad, märjaga on auklikud ja sulailmaga on läbimatud. Siin oleks vaja riigi poolt plaani, mis annaks meie inimestele lootust, et see asi paraneb” sõnas juhataja.
Rääkides piirkonna kultuurilisest eripärast leidis Rein Org, et Kagu-Eesti kultuurilise eripära veduriteks on setod, teises ääres koguvad eneseteadvust mulgid. Seega oleks seto programmi kõrvale vaja mulgi programm, mis võimekust tõstaks. Rääkides Eesti ja Läti piiriülesest koostööst, tõi Org tuntud Andorra näite, kus Prantsusmaa ja Hispaania otsustasid teha ühiselt hallatava maksuvaba tsooni. Nii Valgal kui Valkal on oma riigis ääremaa kuvand – seda on võimalik murda. „Meie perspektiiv on see, et Eesti ja Läti lepiksid kokku ühises omavalitsuses, kus riikide kokkuleppel ei kogutaks teatud makse. Saavutaksime piirkonna, mis saaks terve Euroopa mõistes eriliseks, paigaks kuhu inimesed tahaksid tulla. Mõistagi on see keeruline ja eeldab riikide kokkulepet, kuid see on tehtav,” arvas Org.
Peaminister Jüri Ratas õnnitles Valgamaad riikliku omavalitsuspäeva puhul. Kui ehituskaupu ja alkoholi käiakse ostmas Lätis, on see tugev signaal, arvas peaminister, kes leidis, et Kagu-Eesti arengusse peaks siiski panustama. „Kui me valime välja suured investeeringud – Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu magistraalid, siis tänase rahandusmudeli järgi tähendab see, et midagi jääb tegemata. Ja suure tõenäosusega on need väiksed kohalikud teed. Küsimus on selles, mida me suudame teha? See diskussioon tuleks ühiskonnas läbi viia – kas me oleme nõus neid suuri magistraale tulevikus kuidagi teistmoodi finantseerima? Olgu selleks siis mingite võlakirjade välja andmine või laenuraha. Riik ja omavalitsus peavad olema partnerid. Oleme nii hästi kui võimalik tänases valitsuses püüdnud seda hoida – olgu selleks siis õpetajate palgatõus või tugispetsialistid. Mul on hea meel, et Valga võttis tõsiselt ka tasuta ühistranspordiküsimust. Usun, et see reaalselt aitab inimestel liikuda tööle, arsti juurde või kauplusesse,” arutles peaminister, kes lubas, et riigi poolse toega aidatakse kaasa ka Valga Põhikooli ujula laiendamisel.
Rääkides piirkonna elu mõjutavast piirikaubandusest sõnas Ratas: „Tänane valitsus on kindlasti teinud aktsiisipoliitika osas vigu ja osa sellest vastutusest on minu õlgadel. Küsimus on, kuidas täna saame piirikaubandust vähendada. Hetkel tähendaks aktsiisipoliitika muutmine 30 miljoni euro suurust väljaminekut. Alkoholiaktsiis tuleks langetada peaaegu Läti tasandile, et piirikaubandust kaotada. See tähendaks aga aktsiisilaekumise vähenemist ning alkoholitarbimise tõusu. Kütuseaktsiisi puhul tähendaks protsessi tagasipööramine 92-96 miljoni eurost kaotust. Eelarve planeerimisel tähendaks see, et peame riigina tegema midagi vähem – kuhu me vähem panustame, kas politsei, pääste või kiirabi toetamisse?”
Peaminister tunnistas, et Valga ja Valka eritsooni idee on tema jaoks võõras. „Et teha siia käibemaksu või muu maksuerisus, eeldab kahe riigi väga suurt koostööd. Lätis on 6. oktoobril ees ootamas valimised ja me ei tea, milline valitsus seal võimule tuleb,” nägi Ratas takistusi.
Riigihalduse minister Janek Mäggi arutles, et alkoholipoliitikas on läbi kukkunud kõik riigid läbi aegade. Kõige rohkem veini juuakse Norras ja Rootsis, kus alkoholi hind on väga kõrge ja kättesaadavus olematu. Mäggi ei pea piirikaubandust probleemiks. „Me kogu aeg konkureerime teiste riikidega mitmetes asjades. Mitmetes Valga ettevõtetes on lätlased tööl ning mitmetes Läti ettevõtetes on seeläbi töökäsi vähem. Me konkureerime naabritega kõigis valdkondades kogu aeg – ühe sektori esile tõstmine seda ei muuda. Ükskõik, millist alkoholipoliitikat riik ajab, ei mõjuta see alkoholitarbimist riigis tervikuna,” arvas Mäggi, kes lisas, et ääremaastumise puhul ei peaks sisemist konkurentsi piirama, vaid hoogustama: „Meie eesmärgiks peaks olema, et kõik need piirkonnad tahaksid üksteisega konkureerida nii, nagu konkureerivad riigid.”
Omavalitsusjuhid juhtisid ministrite tähelepanu sellele, et Kagu-Eesti programm on kordades väiksem Ida-Virumaa programmist. Ratase sõnul on siiski tegemist hea lähtepunktiga järgmisele valitsustele panustamiseks.
Valga vallavanem Margus Lepik tunnustas valitsust selles osas, mis on tehtud omavalitsuste tulubaasi tõstmiseks. Samas on ka ülesandeid omavalitsusele päris palju juurde antud. „Valga ja Valka on unikaalses seisus, Eestis teist sellist ei ole ja Euroopas on teadaolevalt veel vaid 8 kaksiklinna. Teeme väga palju asju linna teise poolega kahasse, alates huviharidusest ja üritustest. Aga kohe, kui tekib olukord, kus on vaja riikliku raha üle piiri liigutada, on meil sein ees. Põrkume probleemidega, mille lahendamisel vajame riigi abi. Kuna piiriülesele koostööle pole 20 aasta jooksul toimivat lahendust leitud, tuleb seda jõulisemalt forsseerida,” rõhutas Lepik. Teine oluline teema on teenuste tagamine tõmbekeskustes. „Täna on olukord kaootiline – hea, kui teatatakse mõni kuu ette, et mõni teeninduspunkt on suletud. Vahel kuuled sellest tagantjärele. Iga sektorit juhitakse riigis nagu silotorni ülevalt alla, puudub info liikumine ja koostöö sektorite vahel. Oleme seeläbi kaotanud olulisi avaliku sektori töökohti ning inimesed lähevad töökohtade järel. Avaliku sektori töökohad piirkonnas toetavad ka ettevõtteid, tuues piirkonda kvalifitseeritud töötajaid,” arvas vallavanem.
„Võibolla vajame tõmbekeskuste poliitikat,” nõustus Mäggi. „Kohalikud omavalitsused on võimekad. Mina annaks neile mitte raha juurde, vaid võimu juurde, et ise võimalusi otsida. Praegu on initsiatiiv vähene.” Peaminister tegi omavalitsusjuhtidele ettepaneku probleemkohad kaardistada ning esitada omapoolsed ettepanekud ning tulevikuvisioon. „Oleme valmis sellele arutelule riiklikult kaasa aitama ning korraldama neljapoolsed kohtumised. Oleks vaja sisendit, et milline teemadering vajab arutamist,” lisas Ratas. „Mis puudutab teenuste tagamist, siis tekib küsimus, et kas peaksime maakonnakeskused jagama erinevatesse klassifikatsioonidesse. See on mõtlemise koht,” sõnas peaminister.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
