Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Minister Mart Võrklaev koos tiitliga Aasta sumps. Isamaa pilt

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul ühilduvad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) soovitused valitsuse tegevusega: selleks et meie võlakoormuse ja eelarve puudujäägi kasvu pidurdada, tuleb põhjalikult üle vaadata kulud ja võimalikud tulud.

„Valitsuse eelarvestiimul on aidanud majandusel langusaastaid paremini üle elada, nüüd on meie majandus hakanud tasapisi langusest välja tulema ja edaspidi on vaja veelgi tõsisemalt jätkata eelarvemiinuse vähendamisega,” ütles rahandusminister.

Maksumeetmete poolelt kinnitas IMF, et mootorsõidukimaksuga oleme õigel teel. „Riigikogu võttis seaduse eelmisel nädalal vastu. Selle rakendamine 2025. aastast on hädavajalik nii keskkonnaeesmärkide saavutamiseks kui ka eelarvetulude kogumiseks, et saaksime teha vajalikke investeeringuid, näiteks teedesse ja ühistransporti,” sõnas Võrklaev.

Samuti paneb Fond südamele, et õige pea on meil vaja valida suund, kas jääme võrdlemisi madala maksukoormusega riigiks, või valime suurema heaolu ja kvaliteetsemad avalikud teenused, mille hinnaks on paari protsendipunkti võrra kõrgem maksutase.

„Suuremate kaitsekulutuste vajaduse tõttu on vältimatu laiapindse julgeoleku maksu kehtestamine, millelt saadud tuluga katta täiendavat kaitsekulude vajadust, kuid lisaks ka teisi laiapindse julgeolekuga seotud ja juba 2024. aasta eelarves otsustatud ja rahastatavaid tegevusi nagu sisejulgeoleku tugevdamine, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna kriisivalmiduse tugevdamine, küberturvalisus ja eestikeelsele haridusele üleminek. Nüüd tuleb ära otsustada, milline see maks täpselt tuleb ning neid arutelusid oleme valitsuspartneritega aasta algusest alustanud ja nendega tuleb jätkata,” selgitas Võrklaev.

IMF tunnustas ka avaliku sektori palgakasvu piiramist ja valitsuse jõupingutusi kulude sihipäraseks läbivaatamiseks eelarverevisjoni raames.

Pankade kasumite täiendavat maksustamist IMF ei poolda. Pankade suuremad kasumid on suures osas tsüklilised. Laenumahud on juba vähenema hakanud ja laenude finantseerimiskulud kasvanud, mis avaldab mõju pankade kapitalile. Piisav puhver on aga vajalik, et olla valmis võimalikeks šokkideks ja tagada laenupakkumine.

Eesti majanduse ümberkujunemist ja kasvu võiks toetada ka ambitsioonikam roheline üleminek ja digitehnoloogiate kasutuselevõtt traditsioonilistes sektorites, mis on lisaks Eestile probleemiks ka kogu Euroopas. „Valitsus on läbi ELi toetusrahade loonud kõik võimalused ettevõtetele oma tegevuste digitaliseerimise soodustamiseks.Kutsun kõiki ettevõtjaid üles, et see raha investeerida oma konkurentsieeliseks ja aidata kaasa majanduse kasvule – selleks on ettevõtetele kasutamiseks ca 350 miljonit eurot,” sõnas Võrklaev.

IMF avaldas reedel põhjaliku raporti, kus hindab Eesti majanduse konkurentsivõimet ja jagab majanduspoliitilisi soovitusi. Tutvu raportiga Eesti Panga kodulehel.

Viimased uudised