Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Allikas: Rahandusministeerium

Rahandusministeerium tutvustas täna töös olevaid riigi planeeringuid, mis määravad tulevikuks ära mitmed tähtsad transpordiliinid ning ehitusmaavarade kaevandamise asukohad, ent loovad ka energiatootmise võimalusi.

„Ruumiline planeerimine on tuleviku kavandamine, see on paljude Eesti arenguks oluliste asjade aluseks,“ märkis riigihalduse minister Riina Solman. „Saame öelda, et sellest sõltub suuresti meie jätkuvus ja areng, et elu Eestis saaks edasi minna. Igasugused avaliku ruumi muutused mõjutavad pea kõiki teisi olulisi eluvaldkondi ning riigi planeeringud avaldavad juba oma mastaapidelt suurt efekti  – need on ulatuslikud ja hõlmavad endas tihti kogu riigi maa- või mereala,“ selgitas minister.

Ministri sõnul koostatakse planeeringuga alasse terviklik ruumilahendus, lepitakse kokku ala ruumilise arengu põhimõtetes, millega määratakse maa kasutamise ja ehituse tingimused. „Planeeritav avaldab mõju ehitusvõimalustele, transpordile, kaubavoogudele ja muule – tihti kogu majandussektorile,“ rääkis Solman. „Samamoodi määravad kitsamal tasandil piirkondades elu-olu omavalitsuste planeeringud – et inimestel oleks kvaliteetne avalik ruum, piisavad liikumisvõimalused ja kättesaadavad teenused.“

Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsleri Kaia Sarneti sõnul on kvaliteetne ja tasakaalustatud ruumiloome sageli pikk protsess, et leida parim võimalik lahendus. „Sisuliselt tähendab see, et kõigi huve kaalutakse ja otsitakse ühisosa, samal ajal arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonna mõjusid.“

Rahandusministeeriumil on hetkel koostamisel nii riigi eriplaneeringud kui mitmed teemaplaneeringud. Pikaajalise prioriteetse suunana tegutsetakse energeetika valdkonnas, et astuda samme taastuvenergia arendamise kiirendamiseks. Eesmärgiks on võimalikult ruttu alustada uute tuuleparkide ehitamist, et riik oleks võimeline aastal 2030 endale ise tootma kogu vajamineva taastuvelektri. „Eelmisel aastal kehtestatud Eesti mereala planeeringus ja kehtivas Pärnu mereala planeeringus on kokku tuuleenergeetika arendamiseks sobilikke alasid määratud 7% kogu Eesti merealast,“ rääkis ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen. „Samuti on kahekordistumas maismaa tuuleparkide ala,“ lisas ta. Ühe töös oleva projektina ongi ministeerium koostamas Liivi lahe meretuulepargi ühenduste riigi eriplaneeringut, millega leitakse sobiv asukoht meretuulepargi elektriühendusele, et viia tuulepargis toodetav elekter tarbijateni.

Käesoleval aastal lähevad edasi mitmed inimeste liikumis- ja transpordivõimalusi avardavad projektid. Näiteks on algatatud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering, millega saab täiendust Paldiski-suunaline ühistranspordiühendus ja sellesuunalised ohtlikud kaubaveod suunatakse ümber linna. Lääne- ja Ida-Virumaal on tänasest avalikul väljapanekul kaua oodatud Haljala-Kukruse maanteelõigu planeeringu lähteseisukohad.

Ka jätkatakse Suure väina püsiühenduse asukohavaliku eriplaneeringuga. Mandri ja Muhu saare vaheline parim trassialternatiiv ning sobiv püsiühenduse liik peaksid selguma 2026. aastaks. Alternatiivse lahendusena kaalutakse ka praamiühendusega jätkamist.

Samuti jätkub Rail Baltic raudtee kavandamine, mis Pärnumaal toimub maakonnaplaneeringu uuendamisega käsikäes. See puudutab umbes 40km lõiku Pärnu ja Eesti-Läti piiri vahelisel alal, mis avardab oluliselt kohalike inimeste liikumisvõimalusi taristu arenduste ja uute rongipeatuste näol.

2023. aastal jätkatakse Harju maavarade teemaplaneeringu koostamisega, et panna paika reeglid kus, kui palju ja kuidas tohib tulevikus piirkonnas kaevandada. Ühelt poolt on vajalik, et riigile oleksid kättesaadavad näiteks 2+2 maanteede ehituseks vajalikud materjalid, teisalt on vaja minimeerida häiringud kohalikele elanikele ja kaitsta väärtuslikku looduskeskkonda. Samasugune teemaplaneering on koostamisele Raplamaal ja Pärnumaal.

Suurima ettevõtmisena on koostamisel üleriigiline planeering, millega lepitakse kokku kogu Eesti territooriumi ruumikasutuse arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Kvaliteetne planeerimine peab looma kestliku elukeskkonna ja toetama riigi arengut tervikuna.

Riigi planeeringute info on kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel.

Viimased uudised