Minister Tõnis Lukas tänas kõiki töörühmade juhte ja liikmeid suure tehtud töö eest. „Aastate jooksul on väga paljud inimesed õppekavade arendamisse oma aega ja teadmisi andnud. Oleme jõudnud ühe olulise etappi lõppu, et alustada kohe uut – ajakohastatud õppekavade rakendamist ning sellega peame hoogsalt pihta hakkama, sealhulgas töötama välja kõigi ainete üksikasjalisem õppesisu, mis õpetajat tema töös toetaks. Ajakohastatud õppekavad pakuvad ühelt poolt õpetajatele küll rohkem vabadust, kuid teisalt tuleb tajuda ka sellega kaasnevat vastutust.” ütles minister. „Koolides valmistatakse õpilasi ette nii oleviku mõistmiseks kui ka tulevikuks ning seetõttu on tähtis, et õppesisu arvestaks nii kujunenud kultuuritraditsioonidega kui käiks ka ajaga kaasas,” lisas minister. „Ainult kitsas ainealaste teadmiste omandamine ei ole praegusel ajal enam piisav – tähtis on tabada tervikut, nähes seoseid ja sidudes teadmisi igapäevaeluga. Muuhulgas arvestab uuendatud õppekava ka õpilaste ja koolide vajadust kõikjal eestikeelsele õppele üle minna.”
Riiklike õppekavade ajakohastamise protsess algas 2017. aastal, kui valdkondlikud ekspertrühmad alustasid põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava kõikide ainevaldkondade pädevuste ja õpitulemuste nüüdisajastamisega. Vahepealsed koroona-aastad ja sõda Ukrainas viis ministeeriumi fookuse ajutiselt kriisiteemadele, kuid nüüd on muudatuste pakett valmis. Eestis kinnitatakse õppekavad valitsuse tasandi määrustega, mis tähendab, et muudatuste heakskiitmiseks peab valitsuses valitsema üksmeel. Viimane suuremahuline muudatus õpitulemustes ja õppesisus tehti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades 2014. aastal.
Eelmise aasta lõpus saatis ministeerium õppekavade muudatuste paketi ametlikule kooskõlastusringile oma koostööpartneritele, kelleks on erinevad haridustöötajate ühendused ja ülikoolid. Jaanuari jooksul laekus partneritelt ka hulgaliselt tagasisidet. Peamiseks murekohaks oli õppesisu väljajätmine ainevaldkonnakavadest ning vaid õpitulemuste kirjeldamine. Seni on soovituslik õppesisu olnud ainevaldkonnakavade osa.
Õppesisu on määruse eelnõust välja jäetud kindla eesmärgiga pakkuda koolidele ja õpetajatele senisest suuremat valikuvabadust konkreetseid õppijaid ja kooli võimalusi arvestades sobivate õpiteede kujundamiseks. Soovituslik õppesisu on kavas kirjeldada õpetajatele loodavates soovituslikes juhendmaterjalides, mille loomiseks kutsutakse kokku aineekspertidest koosnevad töörühmad.
Kui valitsus ajakohastatud õppekavad kinnitab, tuleb neid rakendama asuda hiljemalt 2024. aasta sügisest kõigi kooliastmete esimestes klassides (1., 4., 7. ja 10. klassis). Seega toimub üleminek uutele õppekavadele järk-järgult. Eesti keel teise keelena ainekavade rakendamise ning B-võõrkeele valiku pakkumise kohustus tekib juba 2023. aasta sügisel kogu põhikoolis. Samal aastal gümnaasiumisse astujatele hakkab kehtima ka riigikaitseõpetuse kohustuslikkus.
Haridus- ja Teadusministeerium korraldab pärast õppekavade kinnitamist koolidele infopäeva muudatuste ja edasise tegevuskava tutvustamiseks. Esialgse kava kohaselt toimub infopäev veebruarikuisel koolivaheajal, et paljudel õpetajatel oleks võimalik osaleda. Lisaks saab infopäeva salvestust hiljem järele vaadata.
Ainevaldkondade töörühmade juhtide ja liikmete kommentaarid:
Kristi Laanemäe, kunstide valdkonna juht: „Uued kunstide õppekavad käivad toimunud arengutega sama jalga. Terviklikku loome- või uurimisprotsessi mudeli sisse viimine kunstipädevusse ja kunsti õpitulemustesse on üks olulisematest muudatustest. Ajakohastatud kunsti ja muusika õppekavad on koolis paremini rakendatavad tänu täpsustatud ja põhjalikumalt kirjeldatud õpitulemustele. Õpitulemuste selgem gradatsioon võimaldab õpilasel ja õpetajal õpieesmärke paremini mõista ning tulemusi hinnata.”
Andrus Org, keele ja kirjanduse valdkonna juht: „Keele ja kirjanduse ajakohastatud valdkonnakava koos ainekavadega on süsteemsem ja sidusam, lähtutakse kindlatest valdkonnapädevustest (nn vaiadest) ja jõutakse konkreetsete õpitulemusteni. Ainekirjeldused on reljeefsemalt sõnastatud, aineõpetuse kontseptsioon ja prioriteedid on neis selgemalt esile toodud (nt eesti kirjandus ja tüvitekstid). Jätkuvalt rõhutakse nii keele- kui ka kirjandusõppes tekstikesksele aineõpetusele, mitmesugustele lugemis- ja tekstitoimingutele. Õpitulemused on esitatud variatiivsemalt kindlate võtmeoskustena (nt keeleõppes on selleks suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ja keeleteadlikkus; kirjandusõpe panustab muu hulgas lugemisoskusele ning sõnakunstiteose analüüsi- ja mõistmisoskusele). Ainekavad pakuvad koolile ja õpetajale vabadust ning mänguruumi aine vertikaalseks ülesehitamiseks, mida loodetavasti toetab elulähedasem ja õpilasi kaasavam õppesisu.“
Ülle Türk, võõrkeelte valdkonna juht: „Võõrkeelte valdkonna ainekavades põhimõttelisi muudatusi ei ole. Lähtume endiselt Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetest, et keelt õpitakse seda kasutades, mitte keelest rääkides. Olulisem ainekava sisulistest uuendustest on ilmselt vene keele osatähtsuse vähendamine, mis peaks andma rohkem ruumi inglise keele kõrval teiste Lääne-Euroopa keelte õppimisele ja õpetamisele. Loodetavasti tulevad uuendatud õppekavadega koolidesse ka nende rakendamiseks vajalikud koolitused. Oluline on õpetajate kaasamine, et nad tunneksid, et ainekava on nende oma.”
Kersti Kivirüüt, sotsiaalainete valdkonna juht: „Üks silmatorkavamaid muutusi on õppesisu õppekava määrusest üleviimine juhendmaterjalidesse. See võimaldab eeskätt just sotsiaalainetes nii õppevara loojatel kui ka õpetajatel reageerida operatiivsemalt nii ühiskonnas asetleidvatele muutustele kui ka olulistele päevakajalistele teemadele. Sotsiaalainete ainekavadest on enim muutusi ajaloo ainekavas – vähem on detailseid teemapõhiseid õpitulemusi ning kooliastmeid läbivalt on toodud sisse ajaloouurimuslike oskuste kirjeldusi. Varem olid need oskused kirjeldatud ajaloo algõpetuse õpitulemustes ning õppe- ja kasvatuseesmärkides.”
Anne Ermast, Aive Skuin, Kaie Mägimets, muusika töörühm: „Vähendatud on aine sisu mahtu nii põhikoolis kui gümnaasiumis, eesmärgiga võtta piisavalt aega terviklike õppeühikute, mitmeid osaoskusi arendavate, õppijate jaoks tähenduslike tulemusteni viivate õppeülesannete jaoks. Põhikoolis on korrigeeritud ühislauluvara, ühismusitseeerimiseks on täiendatud instrumentaariumi. Gümnaasiumis on välja pakutud enam praktilist musitseerimist võimaldavaid uusi valikkursuseid. Oluline on ühislaul ja muu loominguline eneseväljendus kui muusikaline suhtlemiskeel õpilase vaimse, füüsilise ja emotsionaalse heaolu tasakaalustamise võimalusena. Nii aine siseselt kui üleselt tähenduslikke seoseid luues mõistetakse paremini ennast, oma tugevusi ja seotust lähema kogukonna, eesti ja kogu maailma kultuuriga.”
Liina Õmblus, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (PLRÕK) töörühma juht: „Arvestades kiireid muutusi ühiskonnas, sealhulgas kaasava hariduse rakendumist, aga ka näiteks tehnoloogia ja digivaldkonna arengut, oli vajalik PLRÕKi ajakohastamine tervikuna. Eesmärk oli terminoloogiliselt ja struktuuri osas luua ühtne lähenemine PRÕKiga. Kaasava hariduse kontseptsioon eeldab, et PLRÕKi rakendamise valmisolek peab olema igas koolis. Seega on oluline, et PLRÕK oleks üheselt mõistetav ka eripedagooogilise ettevalmistuseta õpetajatele. Jätkuvalt on oluline põhimõte, et PLRÕK on iseseisev, spetsiifiliste erisustega loogiline tervik, mis lähtub konkreetse sihtrühma arenguvajadustest.”
Ene Lind, tehnoloogia valdkonna juht: „Tehnoloogiavaldkonna ainekava kõige olulisemaks muudatuseks tuleks lugeda seda, et õpiväljundid on esitatud valdkonnaülestena, kolmes erinevas aines tehnoloogia, käsitöö ja kodundus on ühised valdkonnapõhised õpiväljundid. Samuti on valdkonda kuuluvate õppeainete õpitulemused sõnastatud kõikidele ühtselt ja üldistatud kujul, mitte ainekeskselt, nagu see on olnud seni kehtivates ainekavades. Õpitulemusi võib saavutada erinevate valdkonna õppeaine osade ja teemade, tehnoloogiate, tööliikide käsitlemisel.”
Katrin Vaino, loodusvaldkonna juht: „Loodusvaldkonna kava on püütud viia vastavusse kaasaegse õpikäsituse ning loodusteadusliku pädevuse määratlusega. Seejuures on rohkem tähelepanu pööratud uurimuslike oskuste kujundamisele (eelkõige põhikoolis), avatud ning interdistsiplinaarsete probleemide lahendamise oskuse kujundamisele ja kaasaegsele õpikäsitusele vastavate hindamisstrateegiate rakendamisele. Võrreldes kehtiva õppekavaga on suurendatud õpitulemuste üldistusastet ning sellest tulenevalt vähendatud õpitulemuste arvu andes koolile ja õpetajale vabamad käed õppeprotsessi korraldamiseks vastavalt õpilaste huvidele, võimetele ning kooli omapärale.
Maret Pihu, kehalise kasvatuse valdkonna juht: „Seni on kehalise kasvatuse tundides õpetatud lastele eeskätt erinevaid spordialasid. Uus ainekava keskendub kehaliseks aktiivsuseks vajalike liikumisoskuste arendamisele, tervisele, kehaliste võimete ning motivatsiooni toetamisele, et õpilased oleksid valmis liikuma oma vabal ajal ja ka tulevikus. Aineõpetajad ja koolid on kehalise kasvatuse ainekava uuendamise mõttega juba ilusasti kaasa läinud. Oleme õpetajatele pakkunud koolitusi, õppevideoid ja muid abimaterjale, samuti on kohe-kohe valmimas liikumisopetus.ee praktiline koduleht. Väga tore on näha, et ka paljud omavalitsused on õpetajate ja koolide pingutusele õla alla pannud.”
Silvia Pajus, Kadri Saaremaa matemaatika valdkonna töörühma esindajad: „Matemaatika ainekava uuendamisel hoiti fookuses kahte olulist ideed matemaatilise mõtteviisi arendamisel, milleks on arenguuskumus ja probleemilahendusoskus. Näiteks on ainekava üldosas pööratud tähelepanu sellele, et klassiruumis oleks toetav keskkond, kus on lubatud eksida ning tunnustatakse ideede ja arvamuste paljususe eest. Uuendusena on igasse kooliastmesse lisatud uus teemavaldkond „probleemide lahendamine“, mille õpitulemusi rakendab õpetaja teiste teemavaldkondade (näiteks arvutamine, geomeetria jt) õpetamisel. Lisaks on loodud ülevaatlik tabel kooliastme lõpuks taotletavate teadmiste, oskuste ja hoiakutega, et õpetajal tekiks ülevaade teadmiste arengust läbi kooliastmete.”
Loading ...
