Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Seitsmendal detsembril toetasid kõik Riigikogu erakonnad perehüvitiste seaduse muutmist, märkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan seoses perehüvitiste seaduse tagasi Riigikokku saatmisega.

Järgneb Kristjan Järvani kommentaar:

Seadus sisaldas Eesti püsimajäämiseks kriitilist tähtsust omavate lasterikaste perede väärtustamist ning toetamist. Isamaa on juba on aastaid selle eest seisnud, kuid ootamatult muutus seadus President Karise jaoks liiga keeruliseks. Kiirelt tekkisid paralleelid President Kaljulaidiga, kes proovis kasutada iga teoreetilist puutumust Põhiseadusega, et pensionireformi seadust poliitilistel kaalutlustel blokeerida. Tulemus oli teadupärast Riigikohtu seisukoht, et Riigikogul siiski on õigus sotsiaalpoliitikat ja seadusi riigis muuta ning igasugune vastuolu Põhiseadusega puudub.

Enne, kui minna presidendi segadusse ajanud lauseni, siis peatume korra veel olukorra polariseeritusel – kõik parlamendi erakonnad hääletasid seaduse poolt, mida President pidas õigusselgusetuks samal ajal, kui mitte ükski saadik vastavat kommentaari seaduse osas ei teinud. Kuidas see võimalik on? Siin on ainult piiratud võimaluste hulk: a) President on seisukohal, et ükski Riigikogu liige ei loe seadust läbi ja hääletab ühtselt seaduste poolt, millest nad aru ei saa, b) Riigikogu kõik liikmed saavad Presidendist olulistest keerulisematest kontseptsioonidest aru c) antud lauses ei ole tegelikult probleem ning agenda peitub kuskil mujal – analoogiliselt II sambaga. Eks jäägu see rahva otsustada, milles küsimus.

Liigume edasi kurikuulsa lause juurde. „Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.“ Kuna kõik sõnad on eestikeelsele kodanikule mõistetavad, siis liigume mõistete juurde. Lasterikas pere on meil defineeritud perena, kus on kolm või enam last. Ka elatise väljamõistmine kohtuliku protseduurina on seadustes defineeritud. Kas probleem on mõistes „ühised lapsed“? Kas see mõiste on tõesti kõige suurem komistuskivi, mis muutis antud seaduse Presidendi jaoks raketiteaduseks? Või on probleemiks loogikaahel, et toetusi arvestatakse elatise väljamõistmisel? Mul on kurvad uudised – kui see oleks raskesti mõistetavuse tipp Eesti legislatsioonis, elaksime õigusparadiisis.

Ma usun, et ka Presidendil võib tööõnnetusi juhtuda – isegi Põhiseaduse tõlgendamisel. Poliitiline tahe püsib lasterikaste perede toetamise taga tugev. Loomulikult kasutavad sotsiaaldemokraadid iga võimalust ära, et enne valimisi teha avantüüre teatamaks, et nende arvates võiks kõiki riiklikke kulutusi tõsta, aga eks see ole nende maailmavaade ja eriti enne valimisi mõistetav. Isamaa soov on sõpradena edasi minna ja kuna poliitiline tahe on tugev siis eks muudame riigikogulastele arusaadavat lauset ka vajadusel Presidendi grammatikaeelistustele sobivamaks.

Viimased uudised