Ministeerium: Plaanitavad seadusemuudatused tagavad ühise raamistiku looduse kaitseks ja kestlikuks metsa majandamiseks
Avaldatud: 12 august, 2024
Pilt: RMK Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketi, mis koos kliimakindla majanduse seadusega moodustavad ühise raamistiku kestlikuks ja tulevikukindlaks loodushoiuks ja maakasutuseks. Selguse loomiseks seatakse riikliku kaitse „põrand ja lagi” 30% maismaast, kaitstakse paremini loodust, mitmekesistatakse metsade majandamise võimalusi läbi püsimetsanduse ja istandike regulatsioonide sissetoomise ning tehakse teisi vajalikke muudatusi, et hea elukeskkond säiliks ja majanduses oleks investeerimiskindlus.
Kliimaminister Yoko Alender peab seadusemuudatuste paketi juures kõige tähtsamaks põhimõtet, et majandamine ja loodushoid saavad selged eesmärgid ja raamid. „Tõenäoliselt on iga Eesti inimene nõus, et Eestis peab olema rikas ja hoitud loodus, kvaliteetne elukeskkond nii meil kui meie lastel, ning kindlus konkurentsivõimeliseks ettevõtluseks,” ütles Alender. „Seadusemuudatuste eesmärgiks ongi luua selgus ja kindlus nii looduskaitsele, maaomanikele kui ka ettevõtjatele.”
Üheks olulisemaks ettepanekuks kooskõlastusele saadetud eelnõudes on riikliku looduskaitse tagamine 30% maismaast. Tegu on üheaegselt nii eesmärgiga, mille poole püüelda, kui ka piiriga, millest üle ei minda. Hetkel on ühel või teisel moel kaitstud rohkem kui 28% Eesti maismaast. Siia kuuluvad nii Eesti kaitsealad kui rahvuspargid – ligikaudu 20,8% maismaast – samuti I ja II kategooria liikide elupaigad, ranna- ja kaldakaitsevöönd ning projekteerimisel olevad kaitsealad, näiteks juba pikalt piirangutega olnud, kuid veel lõplikult kinnitamata Alutaguse rahvuspargi laiendus. Veel puuduolevad 2% kaitstavaid alasid valitakse nii metsade, niitude, soode ja veekogude hulgast hoolega nõnda, et ohustatud liikide ja elupaikade seisund saaks paraneda. „Võiksime ühiskonnana Eesti riiklikke kaitsealasid väärtustada kui Eesti looduse kõige olulisemaid pelgupaikasid, mida me austuse ja vastutustundega hoiame ka meie endi järgnevatele põlvedele. Meie endi hea elukeskkonna säilimiseks ja vastutustundlikuks maakasutuseks peame aga loodussõbralikult ja kestlikult toimetama loomulikult kõikjal meie ümber.”
Looduskaitseseaduse muudatuste abil suunatakse ka olemasolevate kaitsealade kaitset tõhusamaks. Kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ning hoiualal keelatakse lageraie ja veerraie. Kõrge loodusväärtusega metsade säilimiseks keelustatakse valdavalt raied piiranguvööndites asunud Natura metsaelupaikades, kuid eraomanikele jääb võimalus raiuda omale vajalikku küttepuitu ilma metsateatist esitamata kuni 5 tihumeetrit hektari kohta aastas. Kehtiva keskkonnamõjude hindamise kõrvale luuakse võimalus Natura hindamiseks, mis on oma olemuselt lihtsam ja vähem bürokraatlikum. Tulemuslikuma kaitse saavad hüvitusalad, mis on mõeldud näiteks Rail Balticu ja kaitsepolügoonide rajamise looduskahjude kompenseerimiseks. Kaitsealadel reguleeritakse ka pestitsiide kasutamist – seni on kõik pestitsiidid olnud kaitsealadel lubatud – ja kindlama kaitse saavad väärtuslikud pärandniidud.
Metsaseaduse muudatustega kindlustatakse, et majandusmetsade raielangid jäävad viie hektari piiresse, väga märgades õrnemate turvasmuldadega metsades kahe hektari piiresse ja raielankidele lisandub suuri säilikpuid. Samuti luuakse võimalus senisest paremini metsi majandada püsimetsana. Püsimets on selline mets, kus on alati puud olemas ja puistu struktuur mitmekesine ja erivanuseline.
Lisaks tuuakse sisse istandike rajamise võimalus Puiduistandikud võimaldavad puid kasvatada just sellisel moel nagu ettevõtjal pikaajalisteks toodeteks vaja. Istandikke saab rajada vaid valitud kohtadele, et vältida negatiivset mõju metsadele ja loodusele. „Üldine ühiskondlik kokkulepe ja suund on, et väärindame oma puiduressursi maksimaalselt kohapeal. Istandikud aitavad sellele omalt poolt kaasa,” lausus kliimaminister. Nii püsimets kui istandik tuleb metsaregistris arvele võtta.
Pärast seaduste kooskõlastusringi saadab Kliimaministeerium valitsusse ka metsanduse arengukava, mis kinnitamisel saab aluseks „Eesti Metsapoliitika põhialustele aastani 2050”. Edaspidi metsanduse kümnendi arengukavasid enam ei koostata. Pärast arengukava kehtivusperioodi lõppu saavad metsapoliitika raamiks kliimakindla majanduse seaduse koostatavad aruanded ja ettepanekud. Metsanduspoliitika omakorda on üks suur osa kavandatavast keskkonna- ja elurikkuse arengukavast.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
