Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Keskkonnaministeerium lükkab ümber tänases Postimehes esitatud tõlgenduse, nagu tagaks metsa jätkusuutliku majandamise vaid see, kui raiemaht oleks aastast aastasse ühesugune. Tegelikult sõltuvad raiemahud paljuski metsade vanuselisest koosseisust. See ei anna aga alust hirmujuttudele, nagu võiks kogu raieküpse metsa näiteks kümne aastaga maha võtta. 

Postimehes täna ilmunud Ülle Harju artikkel „Metsa etteraiumine jätab mehed ja masinad peagi tööta“ tugineb ekslikule arusaamale, justkui oleks ühtlane metsakasutus ainuke viis metsi jätkusuutlikult majandada.

„Sellist lähenemist on kaalutud varem ning seda tehakse ka tulevikus, kuid see on vaid üks võimalik viis metsi majandada,“ selgitas asekantsler Marku Lamp. „Maaülikooli kümne aasta taguse hinnangu kohaselt on metsade ühtlane kasutamine metsanduslik ideaal, mille poole kogu aeg püüeldakse, kuid kuhu mitte kunagi ei jõuta.“

Põhjus on selles, et Eesti metsade vanuseline jaotus on väga ebaühtlane, kusjuures viimastel kümnenditel on seda iseloomustamas vanade või vananevate metsade suur osakaal. „Metsa ühtlast kasutamist on meie tingimustes peetud isegi raiskavaks metsa majandusliku kasutamise vaatest,“ märkis Lamp, „küpse metsa raiete edasilükkamine kahandab metsas kasvava puidu kvaliteeti ning seega ka tulu, mis metsaomanik oma metsast saab.“ Lamp lisas, et metsade ökoloogilisest vaatest oleks ühtlane puidukasutus samas tõesti parem lahendus.

Asekantsler selgitas, et raieküpsete ja raieküpseks saavate metsade suur osakaal annab meile võimaluse ja valiku, kui pika perioodi jooksul raieküpseks kasvanud puud saaks kasutusse võtta. Metsanduse kehtiva arengukava koostajad hindasid selleks mõõdukat lähenemist, mille korral võiks optimaalseks raiemahuks kujuneda 12–15 miljonit tihumeetrit aastas. Kui mingil põhjusel peaks raieküpsed metsad võtma kasutusse kümne aasta jooksul, siis oleks see jätkusuutlik vaid kümneks aastaks. „Sellist lähenemist ei ole keegi soovinud ja seda sai ajakirjanikule ka rõhutatud,“ selgitas Marku Lamp „metsa niisugust majandamist ei saa nimetada jätkusuutlikuks.“

Metsanduse jätkusuutlikkust hindavad kriteeriumid on kokku lepitud Euroopa ministrite metsakaitseprotsessis (Forest Europe). Neid kriteeriume on 45, millest ühena hinnatakse majandatavate metsade netojuurdekasvu (kogujuurdekasvust on maha arvatud surnud puit) suhet raietesse. See on indikaator, mis annab tagasiside, kas metsas kasvava puidu kogus suureneb või väheneb. Kuigi lühiajaliselt võib raie netojuurdekasvu ületada, siis pikas plaanis peetakse jätkusuutlikuks seda mitte ületada. Kehtiva arengukava jooksul on metsade kasutamine püsinud kindlalt nendes raamides.

Puidu reaalsele kasutamisele seavad piiranguid ka nii omaniku tahe, turu olukord, ilmastik kui ka looduskaitselised kitsendused ja metsaseadusest tulenevad kitsendused (nagu nt raievanus, raielangi pindala, raiealade liituvus jms). Reaalne raie ongi kujunenud väiksemaks, kui on olnud kümme aastat tagasi arvutatud teoreetiline võimalus – arengukava kehtivuse perioodil on see olnud keskmisena ligi10,7 miljonit tihumeetrit aastas.

„Arusaamatuks jäävad artikli autori väited „etteraiumisest“ ja üleraietest,“ märkis Lamp. „Tuletan meelde: selleks, et raied ei hakkaks ohustama majandusmetsade juurdekasvu, on metsaseadusesse lisatud ka säte, mis võimaldab valitsusel vajadusel kiirelt sekkuda. Sellist ohtu ei ole meie metsadele tekkinud ja seda võimalust ei ole valitsusel olnud vaja ka kasutada.“

Artiklis on esitatud väide, et majanduslikult jätkusuutlik raiemaht on 9,8 miljonit tihumeetrit. Ilmselt on antud arv saadud eeldusel, et majandusmetsade juurdekasvust saab kasutada 70 protsenti. Selle kohta on Keskkonnaagentuur kirjutanud Eesti päevalehes (12.10.2020). Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Enn Pärdi öeldud lause, et Eesti metsa kogujuurdekasvust on võimalik kasutada 70 protsenti, on muutunud lausa legendaarseks. Tihti jäetakse aga tähelepanuta, et see sobib vaid praegusesse ajaperioodi ja käib vaid kõigi Eesti metsade, mitte ainult majandusmetsade, kogu juurdekasvu kohta.

Lamp kinnitas, et metsad pakuvad ka tulevikus tööd inimestele, kes soovivad seda istutada ja kasvatada, selle väärtusi hinnata, kooslust kujundada, kasutada, kaitsta või selle erinevaid saadusi väärindada.

Kommentaarid

Viimased uudised