Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sõnas, et seekord jõuti osapooltega karjäärimudeli üldpõhimõtetes ühistele arusaamadele, täpsustada tuleb veel erinevate karjääriastmete palgakoefitsiendid, mille kohta teeb ministeerium täiendavad arvutused. „Töökoormuse ja töötingimuste osas jäid osapooled veel eriarvamusele, et kui palju ja mis mahus peaks neid haridusleppes reguleerima. Neid teemasid arutame veel edasi, kuid minu hinnangul võiks maksimaalse tunnikoormuse siiski haridusleppesse kirja panna,” sõnas minister ja avaldas lootust, et juunikuisel kohtumisel saab ühiselt läbi arutada haridusleppe teksti, kuhu on ka tänased ettepanekud sisse viidud ning juba tempokalt edasi leppe sõlmimiseni liikuda.
Arutelude aluseks olid töörühmade ettepanekud. Läbirääkimistel pakuti välja neljaastmeline karjäärimudel ja sellele vastavad palgamäärad. Õpetaja karjäärimudel hakkaks koosnema neljast astmest: 1. aste – alustav õpetaja; 2.aste – õpetaja; 3. aste – vanemõpetaja; 4. aste – meisterõpetaja. Palgakoefitsientide teemal konsensusele ei jõutud.
Koormusarvestuse osas oli arutelu all õpilaste-õpetajate suhtarv arv ehk kuidas omavalitsused arvestavad õpetajate ametikohti. Töörühmas pakuti välja: 1.-6. klassini 12 õpilast, 7.-9. klassis 11 õpilast ja gümnaasiumis 15 õpilast õpetaja kohta. Klassi suuruseks jääks endiselt 24 õpilast. Koormusarvestuse töörühm soovitas õpetaja koormuseks arvestada 21 õppetundi töönädalas ning õpetaja täistööaja kestus oleks 7 tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Rahastusmudeli arutelud jäävad hetkel haridusleppest kõrvale ning nendega tegeletakse eraldiseisvalt, sest need vajavad pikemaid läbirääkimisi ning põhjalikumaid arutelusid osapooltega. Koolivõrguga seonduvaid teemasid seekord ei käsitletud ning nendega tegeletakse juunis.
Tegemist oli haridusleppe läbirääkimiste raames neljanda kokkusaamisega. Haridus- ja Teadusministeeriumis kogunesid ligi 50 omavalitsuse esindajad, õpetajate ja koolijuhtide esindusorganisatsioonid, erakoolid, ametiühingute keskliit.
Haridus- ja Teadusministeerium on algatanud läbirääkimised pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks. Haridusleppe sõlmimise eesmärk on anda õpetajatele kogu ametit läbiv kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes, vältides samas riiklikku ülereguleerimist ning säilitades võimalikult palju Eesti haridusele seni edu toonud paindlikkust ning kooli pidajate ja -juhtide autonoomiat. Läbirääkimiste lõpptulemusena peaks sündima pikaajaline hariduslepe aastateks 2025-2027. Hariduslepe on hea tahte kokkulepe.
Loading ...
