Miks tuleb maapõuest välja nii palju vanu pomme? Selgitab Lõuna-Eesti pommigrupi juht
Avaldatud: 13 aprill, 2018
Demineerija kontrollimas ala. Foto: Lõuna päästekeskus Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Indrek Tõnson kirjutab, kuidas igal aastal tuleb maapõuest välja 70 aastat tagasi lõppenud sõjast pärit lõhkekehi. Kuigi igal aastal hävitatakse tuhandeid lõhkekehasid, ei paista demineerijate tööl lõppu tulevat.
Indrek Tõnson
Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja
Indrek Tõnson
Viimastest suurtest lahingutest Eesti pinnal on möödas juba üle 70 aasta, kuid nendest pärit lõhkekehi peidab maapõu siiani suurtes kogustes. Kuigi igal aastal leitakse ja hävitatakse Eestis tuhandeid lõhkekehasid, ei paista demineerijate tööl lõppu tulevat. Kõige muret tekitavam on see, et lõhekehad muutuvad maa sees iga päevaga aina plahvatusohtlikumaks. Läinud aastal tuli Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijatele 305 väljakutset, neist 228 olid seotud vana sõjaaegse lahingumoonaga. Kõige rohkem tuleb lõhkekehi välja kaeve-, põllu- ja metsatöödel ning ka vanade taluhoonete remontimisel.
Hea meel on Lõuna-Eesti elanikke kiita, sest nad oskavad ohtlikke esemeid ära tunda ning annavad igast leiust enamasti kohe teada. Julgustame samas vaimus jätkama. Pea meeles! Mida rohkem on lõhkekeha roostes, seda ohtlikum see tegelikult on. Seepärast on vähegi kahtlase eseme leidmisel väga tähtis, et sellest teatatakse kohe hädaabinumbril 112. Ainult niimoodi, iga tähelepaneliku Eesti elaniku kaasabil, saame elukeskkonda järk-järgult turvalisemaks muuta.
Demineerijad on reageerimiseks valmis 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas. Kevadel, väljakutsete kõrgperioodil, peab siiski varuma rohkem kannatust, sest alati ei pruugi demineerijad leiukohale jõuda väljakutsega samal päeval. Sellegi poolest ei tohi plahvatusohtlikku leidu ise puudutada ega kuhugi viia. Peale hädaabikõne laekumist häirekeskusesse võtab demineerimismeeskonna juht leidjaga vajadusel ise ühendust, täpsustab olukorda ja annab juhiseid edasiseks tegevuseks.
Möödunud, 2017. aastal oli lahingumoona kahjutuks tegemiseks kõige rohkem väljakutseid Tartumaale, kuhu aasta lõpuks kogunes 79 väljakutset. Valgamaale oli 56, Võrumaale 50, Jõgevamaale 23, Põlvamaale 10 ja Viljandimaale 7 väljakutset. Kokku hävitati 2017. aastal Lõuna-Eestis 1514 lõhkekeha ja üle 11 836 padruni. Väljakutsete tihedus on ühelt poolt seotud varasemate ägedate lahingupiirkondadega ja teisalt elanike hulga ning põllu-, metsa või ehitustööde intensiivsusega.
Väljavõtted 2017. aasta sündmustest, mis tõestavad, et sageli üks leitud pomm ilma teiseta ei jää:
7. aprillil teatati Jõgevamaalt Tabivere vallast, et metsast leiti üks mürsk. Ala kontrollides tuli lisaks välja 44 mürsku.
3. mail teatati Võrumaalt Haanja vallast, et metsast leiti 5 mürsku. Sündmuskohalt leiti kokku 19 mürsku, 3 käsigranaati ja 1 miinipilduja miin.
30. mail said demineerijad teate, et Valgamaal Helme vallas on inimesed metsas jalutades leidnud kahtlase eseme. Sündmuskohale jõudes tuvastati, et tegemist oli 82 mm miinipildujamiiniga. Lähiümbruse läbiotsimise käigus leiti aga kokku 48 miini ja 1 lennukipomm.
19. märtsil tuli teade Tartumaalt Kambja vallast, et metsast oli leitud sütikute kast. Kohapeal selgus, et tegemist oli käsigranaadi sütikutega. Ala kontrollimisel leiti lisaks 20 käsigranaati.
13. septembril tuli Valgamaalt Hummuli vallast teade, et metsast on leitud umbes 20 miinipildujamiini. Ala kontrollimisel leiti kokku 23 miinipildujamiini ja 1 mürsk.
31. detsember said demineerijad teate, et Võru vallas on ehitustööde käigus leitud umbes 15 lõhkekeha. Kohapeal ala kontrollides leiti kokku 23 mürsku.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
