Miks kerkib Võrus prügiveo hind? Vastab Võru Jäätmekeskuse juht
Avaldatud: 17 november, 2017
Kuivõrd Võru linnas prügivedu korraldav AS Eesti Keskkonnateenused tõstab alates 1. detsembrist prügiveo hinda ja põhjendab seda jäätmete vastuvõtu hinna tõstmisega Umbsaare jäätmekeskuses, siis küsis Lõunaeestlane kommentaari MTÜ Võru Jäätmekeskuse juhilt Olev Lüütsepalt.
Järgneb Olev Lüütsepa selgitus prügiveo hinna tõusu kohta:
Võru Jäätmekeskus hangib jäätmekäitlusteenuse sisse hanke korras, sest meil pole omal prügilat ega jäätmete põletustehast.
Käesoleval sügisel korraldas Jäätmekeskus riigihanke Võru linnas tekkivate jäätmete käitluseks. Hanke tulemusel kasvas segaolmejäätmete käitlushind, mis mõjutab ka teatud konteinerite tühjendushindu Võru linnas. Kuigi mõnede konteinerite (0,6m3 ja 0,8m3) tühjendushind jäi veel madalamaks võrreldes 2016. aasta lõpuni kehtinud hindadega, siis kallines keskmiselt konteinerite tühjendushind ca 20%. Jäätmeveo hindade üldine tõus on tabanud jäätmevaldajaid väga paljudes omavalitsustes maakonnas ja teistes piirkondades üle Eesti. Ida-Virumaal tõusid jäätmeveohinnad lausa 60-70%. Võru linnas alates detsembrist kehtima hakkavad hinnad jäävad siiski odavamaks võrreldes paljude maakonna valdadega või näiteks Valga linnas.
Käitluskulu kasv on tingitud sellest, et Võru linna jäätmed käideldakse edaspidi prügilas ladestamise teel. Varasemalt käideldi Võru linna jäätmed Iru põletustehases. Iru põletustehas Jäätmekeskuse poolt läbiviidud riigihankel kahjuks ei osalenud.
Prügilas jäätmete ladestamisega kaasneb riigi poolt määratud saastetasu ja seetõttu on prügilas käitlushinnad olnud senini oluliselt kõrgemad kui jäätmete põletamisel.
Teadaolevalt impordib Iru põletustehas jäätmeid teistest riikidest sisse ja sellevõrra tuleb Eestist kogutavaid jäätmeid suunata ladestamisele prügilatesse, sest põletustehases on aastas põletatavate jäätmete maht piiratud 250 000 t/aastas. Eestis aga tekib segaolmejäätmeid hinnanguliselt 310-350 000 t/aastas.
See on kokkuvõttes põhjuseks miks jäätmekäitluskulud on sedavõrd kiiresti kasvanud ja paratamatult mõjutab käitluskulude kasv ka teenuse hinda Võru linna jäätmevaldajate jaoks.
Jäätmevaldavatel on ka ise võimalik kulustusi kokku hoida jäätmeid liigiti kogudes. SA Säästva Eesti Instiuudi ja Stockholmi Keskkonnaistituudi poolt Tallinnas läbi viidud uuring näitas, et keskmine segaolmejäätmete konteiner sisaldab 22% biolagunevaid jäätmeid ja 61% pakendijäätmeid. Jäätmete liigiti kogumisel saab pakendid tasuta ära viia lähimasse pakendikonteinerisse ja kui biolagunevaid jäätmeid kompostida koduaias või soetada komposter konteiner saab veel vähendada segaolmejäätmete mahtu konteineris.
Vähetähtis pole ka see, et jäätmete sorteerimine on eelkõige kasulik meid ümbritsevale keskkonnale.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
