Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas sai enne valimisi hakkama fopaaga, kus ta rääkis Võrumaa rahvale ühte, aga hiljem valitsuse istungil teist juttu. 

Kallas rääkis rahvaga kohtudes, et Nursipalu polügooni kiiret laiendamist ei tule, aga päev hiljem valitsuse istungil rääkis, et asjaga on kiire.

SA Võrumaa Arenduskeskuse kommunikatsioonispetsialist Lota Vana ütles intervjuus Maalehele, et Kallase sõnum, et kiirendatud korras ja 18 kuuga laiendust valmis ei ehitata. See rahustas inimesed kohapeal maha.

Täna neljapäeval, 2. veebruaril toimunud valitsuse istungil aga ütles peaminister Kaja Kallas, et Harjutusvälja laiendust on vaja just Nursipallu ja seda kiiremas korras.

Kallas viibis esmaspäevast kolmapäevani sisevisiidil Kagu-Eestis. Kohalikega kerkis jutuks ka Nursipalut puudutav. „Põhilised hirmud on seotud teadmatusega, kui palju müra on, mida see endaga kaasa toob,“ muljetas peaminister pärast valitsuse pressikonverentsi.

Mis on väljaku valmimise ajaraam? „Selleks, et seda saaks riigikaitseliselt kiirendatud korras teha, peab seadust muutma. Selge on see, et meil on selle asjaga kiire, harjutusalasid tuleb laiendada. Seda kaitseväe esindajad ka üle kordasid, et me saaksime neid relvasüsteeme harjutada, mis meil omandatud on, mis liitlased on siia toonud. Et liitlased ja meie oma väed saaksid kokku harjutada,“ selgitas ta tausta Delfile.

Kaua täpselt aega võiks minna, ta ei öelnud. Nimelt on vaja eri hindamisi ja kaasamiskoosolekuid. „Aga jah, soov on seda kiirendatud korras teha. Mitte aastate pärast, pigem ikkagi varem, aga selle jaoks peab olema seaduslik alus.“ See tähendab, et kavas on kiirkorras ka seadust muuta.

Täna ilmus uudis, et riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) analüüsis leiti, et viiest võimalikust piirkonnast katab Nursipalu ainsana kaitseväe vajadused, olles samal ajal kõige väiksema sotsiaalmajandusliku ja loodusliku mõjuga. Valikus olid viis piirkonda Kagu-Eestis: Orava, Ahja, Karula, Soontaga ja Nursipalu.

Miks ikkagi just sealkandis, mitte näiteks Ida-Virumaal või Läänemaal? „Sellel on väga selged põhjused. Esiteks on Kagu-Eestis 2. jalaväebrigaad, kellel on vaja harjutada. Ja see peab olema 50 kilomeetri raadiuses sellest sõjaväeosast,“ tõi Kallas välja. Lisaks on tema sõnutsi oluline, et harjusala peab olema kohas, kus võimalikult vähe mõju loodusele ja inimestele. Oluline on ka, et peamiselt kuuluks maa-ala riigile. Nursipalu puhul on see 75 protsenti, viitas Kallas.

Viimased uudised