Merca: Kohava ja Polli on vene diversandid
Avaldatud: 24 oktoober, 2018
Foto: erakogu Teisipäeval toimus Räpinas rahvakoosolek, kus arutati tselluloositehase üle ja sai ka anda allkirju tselluloositehase vastu. Räpina Aianduskooli saal oli rahvast täis, oma paarsada inimest kindlasti. Merca ehk Merle Jääger oli aruelu juhtimas.
„Kohava ja Polli on vene diversandid: keerame Peipsi pekki, et venelastel oleks põhjus meile kallale tulla,” ütles Merca välja mõtte, mis tundus, et oli saalis teistelegi piiriäärsetele pähe tulnud.
Et Peipsi olukord on kehv, see sai selgeks juba siis, kui tehas ennast Tartusse pressis. Kuid kehv on ka Lämmijärve olukord, vaata et Peipsist kehvemgi. Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia professor Tiina Nõges näitas oma ettekandes väga ilmekalt, kui kesine või halb on Lämmijärve olukord fosfori või vee läbipaistvuse osas ja väävlist ei ole veel eriti teadagi. „Tehas ei taha kasutada kinnist süsteemi, sest seal on müstilisi ühendeid, mida nad ei saavat puhastada”, rääkis Tiina Nõges. Mis ühendid need on, ei ole täpselt teada, kuid 32 tonni fosforit peaks aastas Lämmijärve minema.
Rahvas oleks Est-Fori käest tahtnud nende ühendite kohta täpsemalt uurida, kuid see ei olnud võimalik: Est-Fori esindajaid ei olnud kohal. Tühjad olid ka RMK ning riigihalduse ministri Janek Mäggi toolid. „See, et kohale ei tulda, ei ole just väga läbipaistev ja avatud suhtlemine kogukonnaga,” oli kuulda kommnetaare saalist.
Räpina kirjanik Aapo Ilves rääkis Est-Foriga seoses õpitud autismist. Õpitud autism on see kui looduse ja teiste inimeste suhtes puudub igasugune empaatia, seda põhjustab rahaahnus ja võimuiha, ütles Aapo Ilves.
Räpina elanik Jüri Vaidla tahtis teada, kes on investorid. See ei ole tänaseni teada ja neid nimesid ei teadnud öelda ka vallavolikogu esimees Teet Helm. Helm lubas, et ta uurib selle järgmise ja ametliku koosoleku ajaks välja, ametlik koosolek on see, mille korraldab Räpina vald. Sinna olid lubanud kohale tulla ka Est-Fori ja RMK esindajad ning minister.
Kirgliku sõnavõtuga tselluloositehase poolt astus üles pikaaegne vallavanem Inge Hirmo. Tema teadis, et mets kasvab nüüdsel ajal kiiremini kui vanasti ja saabki tänapäeval varem raieküpseks – sest mets kasvab põllumaal. Hirmo meenutas aastat 1732, kui Räpinasse asuti ehitama paberivabrikut. Toona ei olevat ka mõisnikul vabrikusse töölisi olnud võtta – sest talupojad ei tahtnud tehasesse tööle minna. Siis oli mõisnik toonud Venemaalt külatäie rahavast ja sellest sai Räpina areng hoo sisse. Hirmo luges ette kohalikke perenimesid, kes kõik olevat tolle vene küla järeltulijad, Mälbergid sealhulgas.
Võib-olla, et Hirmo veidi eksis ka, sest Kalle Mälberg võttis sõna pärast Hirmot ja teatas esimese asjana, et tema teab oma suguvõsa ajalugu aastani 1632, tema esivanemad olid juba siis Räpinas ja vene küla ei puutu asjasse nagu Hirmo arvab.
Mälbergi kindel arvamine oli see, et 1 miljardi loll jutt tuleb ära lõpetada ja eriplaneering ka. „Tselluloositehase tagant paistavad Stora-Enso kõrvad,” ütles Mälberg.
Mis Stora-Enso taga on, võta sa kinni, Finnpulp on hiinlastele maha müüdud. Mälbergil on endal 63 ha metsa ja talle on teada seegi, et Pollid elavad Jüri Ratase kõrvalmajas, seal on hea seletamas käia.
Rahvakogunemise olid kokku kutsunud ja seda korraldasid Räpina kogukonna aktiivsed liikmed Külli Jacobson, Deivi Org, Andri Võsokovski jt
Koosolekul algatati allkirjade kogumine tselluloositehase vastu, pöördumise tekst pannakse üles ka internetti petitsioon.ee keskkonda. Allkirju oodatakse Räpina, Setomaa ja Võru valla elanikelt.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
